Jaak Kinna nõudmise asjan wasta Johann Lüüsi, and Kergulast Jaan Kleemann tunnistust, et kui temma Jürripäiwa sel aasta 1874 omma perremehhe Johann Lüüsiga omma palka tahtnu selletada, ei ole kotsilt saanu, selle et Johann Lüüs om Jaak Kinnaga sel lahkumise päiwal kõnnelnu, temma, Jaan Kleemann, kuulnu ennegi kambrest wälja minne, kui Johann Lüüs wasta Jaak Kinna üttelnu: " Leppime ärra ja jääme rahhu."
Jaak Kinna tunnistas, et temmal Lüüsiga üttenkoon, kummalgi ennegi se rent, mis Mõisa Kontrahtin saisap von H. Samson Herräle - Urbs massa olles olnu, eddimenne aastaig temma omma jaggu renti Lüüsi läbbi von Samsoni Herrä kätte saatnu, ent tõine aastaig essi von Samsoni Herrä kätte massnu olles nink es olles Johann Lüüsiga määrastki Leppingut nink Kontrahti tett olnu, nink tunnist ka, et Johann Lüüs se Kontrahti een tedda olnu rentnikko Adam Kärseni käest mitte 300, enge 290 Rbl. eest ostnu om, tunnist eddesi,et temmal 50 Rbl. Johann Lüüsi kaddonuu essale wõlgu antu olnu, nink ne 50 Rbl. poig Johann Lüüs rendimassmise mann ärra arwanu om.
Küssimise päle, paljos Jaak Kinna sis tõisel aastal henda poole Kottuse pool renti masnu om Perisherrale von H.Samson, ütles Jaak Kinna 92½ Rbl. mis perrä se Karjamõisa täis aasta Rent 370 Rbl. wälja tees, (ent om 382 Rbl. 65 Kop.).
Johann Lüüs selletas, et sedda wõlga ei olle mitte 50 enge 30 Rbl. olnu, mis Hansi karjamõisa rendimaksu sisse om ärra arwatus saanu.
Sai mõistetus: piddiwa henda wahhel ärra lepma, kui mitte, sis tullewas Kohtupäiwas parrembat tunnistajiast tooma.
Jaak Kinna nõudmise asjan wasta Johann Lüüsi, and Kergulast Jaan Kleemann tunnistust, et kui temma Jürripäiwa sel aasta 1874 omma perremehhe Johann Lüüsiga omma palka tahtnu selletada, ei ole kotsilt saanu, selle et Johann Lüüs om Jaak Kinnaga sel lahkumise päiwal kõnnelnu, temma, Jaan Kleemann, kuulnu ennegi kambrest wälja minne, kui Johann Lüüs wasta Jaak Kinna üttelnu: " Leppime ärra ja jääme rahhu."
Jaak Kinna tunnistas, et temmal Lüüsiga üttenkoon, kummalgi ennegi se rent, mis Mõisa Kontrahtin saisap von H. Samson Herräle - Urbs massa olles olnu, eddimenne aastaig temma omma jaggu renti Lüüsi läbbi von Samsoni Herrä kätte saatnu, ent tõine aastaig essi von Samsoni Herrä kätte massnu olles nink es olles Johann Lüüsiga määrastki Leppingut nink Kontrahti tett olnu, nink tunnist ka, et Johann Lüüs se Kontrahti een tedda olnu rentnikko Adam Kärseni käest mitte 300, enge 290 Rbl. eest ostnu om, tunnist eddesi,et temmal 50 Rbl. Johann Lüüsi kaddonuu essale wõlgu antu olnu, nink ne 50 Rbl. poig Johann Lüüs rendimassmise mann ärra arwanu om.
Küssimise päle, paljos Jaak Kinna sis tõisel aastal henda poole Kottuse pool renti masnu om Perisherrale von H.Samson, ütles Jaak Kinna 92½ Rbl. mis perrä se Karjamõisa täis aasta Rent 370 Rbl. wälja tees, (ent om 382 Rbl. 65 Kop.).
Johann Lüüs selletas, et sedda wõlga ei olle mitte 50 enge 30 Rbl. olnu, mis Hansi karjamõisa rendimaksu sisse om ärra arwatus saanu.
Sai mõistetus: piddiwa henda wahhel ärra lepma, kui mitte, sis tullewas Kohtupäiwas parrembat tunnistajiast tooma.
