PROTOKOLL

Arussaare: Kohtuistungite protokollid (1878-1887)

LeidandmedEAA.3546.1.3
Kaader
35
36
Daatum09.03.1881
Protokolli number15
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Tapper Peakohtumees
Jürri Särg Kohtumees
Jürri Lepp Kohtumees

Ann Rebbane sünd. Ruut astus kohto ette ja kaebas, et Arrosaare № 9 Koerassare tallo koht 30 aasta eest tema wenna Jaan Ruut käest waesuse pärrast ärra wõetud ja moisawallitsuse polest Jürri Luik kätte piddada on antud, nõudis, et tema oma wenna koha oma kätte pidada saaks.

Jürri Luik Koerassare № 9 tallo perremees ütles, et Jaan Ruut on waesuse pärrast lahti tehtud ja se koht tema kätte piddada antud. Temma ollewa sedda kohta 30 aastad piddanud ja ei lubanud sedda mitte Ann Rebase kätte pidada anda.

Jaan Saar Arrosaarest tunnistas, et enne sedda kui Jaan Ruut Käoesarest mõisa wallitsuse läbi lahti on tehtud, selle koha õigust 10 Rbl. eest temale ärra müia on pakkunud. Tema käinud sedda kohta watamas ja se olnud ni waeses korras, et tema teda mitte wõtta ei olle wöinud.

Hans Tapper see aegne walla ametnik Ann Rebase poolest ülles antud tunistaja, ütles, et tema sellest asjast midagi ei tea.

Lopre mõisa pärrishärra J. Zwiebelberg tunnistas kirja läbbi sest 14 Februarist 1881 kuidas allamal kirjutud:

Selle tähega annan tunnistust, et Jaan Ruth sest et temal mite jõudo ei olnud Koerasare tallo kohta piddada ja ka selle koha honed sotumaks ärra laskis laguneda, nõnda, et seal kegi ei wõinud ellada, tulli mõisawallitsusele teada andma, et temal muud ei olle kui üks lehm sest sai mõisa wallitsuse ja kogokonna kohto läbi Koerassare tallu koht Jürri Luigele antud ja mõisawallitsus ostis ennese kulluga palkit ja muud tarwituse nõud ja Jürri Luik ehitas walla abbiga ellomaia rehe ja pärrast muud tarwitawad maiahooned. Sel aial ei olnud muud keddagi innimest kes sedda tallo kohta ennesele soowis, sest et teo orjuse aeg olli.

Sedda tunnistust annan täiesti ni kuidas tõssi on.

Jürri Luik Koerassare peremees ütles, et Jaan Ruut wend Mart ja poeg Jaak alles ellawad ja et Ann Rebasel sugugi öigust ei olle tema peale kaebada.

Mõisteti:

Et Jaan Ruut waesuse pärrast lahti on tehtud ja Jürri Luik jubba 30 aastad sedda kohta on piddanud. Ja et Jaan Ruut poeg ja wend alles ellawad, siis ei olle Ann Rebasel sugugi öigus seda kohta pärrida ja jäeb tema kaebtus Jürri Luik wasto tühjaks.

Se otsus sai kohe ette kulutud ja kohtokäijatele öppust antud, kuidas suremad kohut wöib käia.

     

Peakohtomees: /allkiri/

Kohtomehed: /ristid/

Ann Rebbane sünd. Ruut astus kohto ette ja kaebas, et Arrosaare № 9 Koerassare tallo koht 30 aasta eest tema wenna Jaan Ruut käest waesuse pärrast ärra wõetud ja moisawallitsuse polest Jürri Luik kätte piddada on antud, nõudis, et tema oma wenna koha oma kätte pidada saaks.

Jürri Luik Koerassare № 9 tallo perremees ütles, et Jaan Ruut on waesuse pärrast lahti tehtud ja se koht tema kätte piddada antud. Temma ollewa sedda kohta 30 aastad piddanud ja ei lubanud sedda mitte Ann Rebase kätte pidada anda.

Jaan Saar Arrosaarest tunnistas, et enne sedda kui Jaan Ruut Käoesarest mõisa wallitsuse läbi lahti on tehtud, selle koha õigust 10 Rbl. eest temale ärra müia on pakkunud. Tema käinud sedda kohta watamas ja se olnud ni waeses korras, et tema teda mitte wõtta ei olle wöinud.

Hans Tapper see aegne walla ametnik Ann Rebase poolest ülles antud tunistaja, ütles, et tema sellest asjast midagi ei tea.

Lopre mõisa pärrishärra J. Zwiebelberg tunnistas kirja läbbi sest 14 Februarist 1881 kuidas allamal kirjutud:

Selle tähega annan tunnistust, et Jaan Ruth sest et temal mite jõudo ei olnud Koerasare tallo kohta piddada ja ka selle koha honed sotumaks ärra laskis laguneda, nõnda, et seal kegi ei wõinud ellada, tulli mõisawallitsusele teada andma, et temal muud ei olle kui üks lehm sest sai mõisa wallitsuse ja kogokonna kohto läbi Koerassare tallu koht Jürri Luigele antud ja mõisawallitsus ostis ennese kulluga palkit ja muud tarwituse nõud ja Jürri Luik ehitas walla abbiga ellomaia rehe ja pärrast muud tarwitawad maiahooned. Sel aial ei olnud muud keddagi innimest kes sedda tallo kohta ennesele soowis, sest et teo orjuse aeg olli.

Sedda tunnistust annan täiesti ni kuidas tõssi on.

Jürri Luik Koerassare peremees ütles, et Jaan Ruut wend Mart ja poeg Jaak alles ellawad ja et Ann Rebasel sugugi öigust ei olle tema peale kaebada.

Mõisteti:

Et Jaan Ruut waesuse pärrast lahti on tehtud ja Jürri Luik jubba 30 aastad sedda kohta on piddanud. Ja et Jaan Ruut poeg ja wend alles ellawad, siis ei olle Ann Rebasel sugugi öigus seda kohta pärrida ja jäeb tema kaebtus Jürri Luik wasto tühjaks.

Se otsus sai kohe ette kulutud ja kohtokäijatele öppust antud, kuidas suremad kohut wöib käia.

     

Peakohtomees: /allkiri/

Kohtomehed: /ristid/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS