Arrosaare Künnapa kõrtsimees Hans Neumann astus kohto ette ja andis ülles, et öösi sel 10/11 Junil 1881 ollewa tema laua suhwli laekas lahti lõhutud ja ühes sees ollewa hõbbe ja wask rahaga aknast wälla wiidud. Sedda ei teadnud Hans Neumann mitte selgesti ülles anda, kui paljo raha selle suhwlaeka sehes on olnud, agga raha kogo järrel olnud seda penikest raha seal suhwlaekas peale 10 Rbl. sees.
Öösi ollewa ukse peale koputud, tema läinud lahti tegema ja näinud, et kauba kambre akken eest ärra olnud, suhwlaekas ärra purrustud ja waiaka, tema hakkanud sisse tullewa wõera teemeestega otsima, aga ei olle midagi leidnud.
Teisel päwal annud Kõo wallawannem Tõnnis Keller nõu, et Jaak Luike kinni püiaks kes õhta kõrtsis olnud, sest se ollewa enne jubba mitmed kelmistükkid teinud, — siis otsinud tema Ado Konks'iga päwa otsa Jaak Luike taga, agga ei olle kuskilt leidnud. Õhta eel läinud nemad otsmast kõrtsi jure tagasi ja Jaak Luik olnud seal ees, siis hakkanud nemad Jaak Luike ussutama, kes kõwasti wastoaianud ja esti ennast ösi kodo üttelnud ollema agga pärrast üttelnud, et tema ei olle sugugi kodo saanud, kellest nemad juba arro saanud, et Jaak Luik warras on, selle peale tulnud ühed wõerad teemehed kõrtsi kuulnud et warrast ussutud , kes tahtnud Jaak Luike wägise peksma hakata, agga tema ei ollewa lasknud. Temma läinud ülle tee kaupmees Zeperniko käest selle asja tarwis nõu küssima, kuulnud ees kõrtsis karjumist ja kõrtsi mehe appi kutsumist, läinud silmapilk kõrtsi tagasi ja Jaak Luik olnud eeskõrtsis tee meeste käes, kas tee mehed teda peksnud wõi mitte seda tema ei olle näinud, siis kutsunud tema Jaak Luik jälle taha kambre, kus siis Jaak Luik ülles tunnistanud, et tema kül selle suhwlaeka ärra on warrastanud ja raha Kokswerre heinamaase leppa põõsasse wiinud. Nemmad läinud sellepeale raha heinamaast taga otsima aga ei olle muud leidnud kui selle asseme, kus Jaak Luik ennast üttelnud pääwa aeg maganud, — pallus kohut asja ülle kulata ja õientada.
Jaak Luik Kõo walla mees kostis küssimise peale, et tema Künnapa kõrtsimehe raha mitte ei ollewa warrastanud, sedda ollema tema käinud rumala peaga üttelda, et tema selle raha warrastanud on, sest kõrtsimees ollewa tedda wõerid mehi lasknud peksa, ees kõrtsis, ja kõrtsimees ollewa tedda isse ka Kokswerre külla al peksnud, kelle peale kõrtsimees ütles, kül 2 korda löönud, — sest se ei olle metsest ärra tulla tahtnud ja tahtnud pärrast ärra karrata.
Tõnnis Keller Kõo wallawannem ütles, et Jaak Luik ollewa üttelnud, et tema on kõrtsimehe raha warrastanud ja põsase pannud. Peale selle tunnistas Tõnnis Keller, et Jaak Luik üttelnud Künnapa kõrtsis, et tema ei teadwa peksust midagi ja pärrast üttelnud, et wõerad mehed on teda peksnud.
Kõrtsimees Hans Neumann andis ülles, et Kõo wallawannem Tõnnis Keller on püha pää sel 14 Junil s.a. wangi Jaak Luige wangi honest wälla tua lasknud ja sellega rääkinud, kelle pärrast nüüd Jaak Luik keik ärra sallata püidma.
Tõnnis Keller ütles, et tema Jaak Luige on wangi honest wälla tua lasknud, agga tema ei olle sellega midagi rääkinud.
Jaak Luik andis ülles, et temaga mitmad innimesed koos on olnud kelle peale wahimees Juhan Küttissaar küssitud sai, kes kostis, et tema ei olle kedagi muud koos näinud ollema kui wallawannem Tõnnis Keller.
Peter Saar Arrosaare mõisa rentnik, tunnistas, et Jaak Luik ollewa tunnistanud, et tema raha on warrastanud ja metsa põõsasse pannud ja pallunud andeks, sellepeale läinud nemad metsa otsima, agga ei ollewa midagi leidnud, — siis ei olle Jaak Luik metsast tahtnud ärra tulla, kelle eest siis Hans Neumann tedda paar korda on löönud, — muud pekso ei olle tema näinud.
Ado Konks tunnistas just sedasama, mis Peter Saar.
Marri Pais Arrosaarest tunnistas, et wõerad woorimhed tahtnud Jaak Luike peksa ja wälla wia agga kõrtsimees ei olla lasknud. Temma ei olla mitte näinud kas worimehed on teda pärrast peksa saanud wõi mitte, sest tema läinud magama, Jaak Luik ollewa wori mehi pallunud, et ärge pekske, minno käes raha ei olle.
Kohtomehed Jaan Tapper, Tõnnis Rebane ja Jürri Särg ollid käinud sedda warguse kohta ülle waatamas ja olnud topelt aken eest maha tõstetud ja suhwlaekas kirwega ärra purrustud, — mis lukus on olnud.
Keige see peale arwas kogokonna kohus et Jaak Luik warras on ja et Kõo wallawannem Tõnnis Keller temale nõu on annud, kui tema teda kui Arrosare wangi ilma kohto luata wangi honest wälla ka tua lasknud oma wolliga ja
Mõistis
Jaak Luik saab ühes selle protokolli ärra kirjaga Keiserliko Willandi Silla kohto saadetud.
Ja et Kõo wallawanem Tõnnis Keller ilma kohto luata wangi Jaak Luige wangi honest on wälla tua lasknud ja sellega rääkinud, maksab tema 3 Rbl. waeste laeka heaks trahwi.
Ja wahimees Juhan Küttissaar sai holetuse eest kõwasti noomitud.
Se otsus sai kohe ette kulutu.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
Arrosaare Künnapa kõrtsimees Hans Neumann astus kohto ette ja andis ülles, et öösi sel 10/11 Junil 1881 ollewa tema laua suhwli laekas lahti lõhutud ja ühes sees ollewa hõbbe ja wask rahaga aknast wälla wiidud. Sedda ei teadnud Hans Neumann mitte selgesti ülles anda, kui paljo raha selle suhwlaeka sehes on olnud, agga raha kogo järrel olnud seda penikest raha seal suhwlaekas peale 10 Rbl. sees.
Öösi ollewa ukse peale koputud, tema läinud lahti tegema ja näinud, et kauba kambre akken eest ärra olnud, suhwlaekas ärra purrustud ja waiaka, tema hakkanud sisse tullewa wõera teemeestega otsima, aga ei olle midagi leidnud.
Teisel päwal annud Kõo wallawannem Tõnnis Keller nõu, et Jaak Luike kinni püiaks kes õhta kõrtsis olnud, sest se ollewa enne jubba mitmed kelmistükkid teinud, — siis otsinud tema Ado Konks'iga päwa otsa Jaak Luike taga, agga ei olle kuskilt leidnud. Õhta eel läinud nemad otsmast kõrtsi jure tagasi ja Jaak Luik olnud seal ees, siis hakkanud nemad Jaak Luike ussutama, kes kõwasti wastoaianud ja esti ennast ösi kodo üttelnud ollema agga pärrast üttelnud, et tema ei olle sugugi kodo saanud, kellest nemad juba arro saanud, et Jaak Luik warras on, selle peale tulnud ühed wõerad teemehed kõrtsi kuulnud et warrast ussutud , kes tahtnud Jaak Luike wägise peksma hakata, agga tema ei ollewa lasknud. Temma läinud ülle tee kaupmees Zeperniko käest selle asja tarwis nõu küssima, kuulnud ees kõrtsis karjumist ja kõrtsi mehe appi kutsumist, läinud silmapilk kõrtsi tagasi ja Jaak Luik olnud eeskõrtsis tee meeste käes, kas tee mehed teda peksnud wõi mitte seda tema ei olle näinud, siis kutsunud tema Jaak Luik jälle taha kambre, kus siis Jaak Luik ülles tunnistanud, et tema kül selle suhwlaeka ärra on warrastanud ja raha Kokswerre heinamaase leppa põõsasse wiinud. Nemmad läinud sellepeale raha heinamaast taga otsima aga ei olle muud leidnud kui selle asseme, kus Jaak Luik ennast üttelnud pääwa aeg maganud, — pallus kohut asja ülle kulata ja õientada.
Jaak Luik Kõo walla mees kostis küssimise peale, et tema Künnapa kõrtsimehe raha mitte ei ollewa warrastanud, sedda ollema tema käinud rumala peaga üttelda, et tema selle raha warrastanud on, sest kõrtsimees ollewa tedda wõerid mehi lasknud peksa, ees kõrtsis, ja kõrtsimees ollewa tedda isse ka Kokswerre külla al peksnud, kelle peale kõrtsimees ütles, kül 2 korda löönud, — sest se ei olle metsest ärra tulla tahtnud ja tahtnud pärrast ärra karrata.
Tõnnis Keller Kõo wallawannem ütles, et Jaak Luik ollewa üttelnud, et tema on kõrtsimehe raha warrastanud ja põsase pannud. Peale selle tunnistas Tõnnis Keller, et Jaak Luik üttelnud Künnapa kõrtsis, et tema ei teadwa peksust midagi ja pärrast üttelnud, et wõerad mehed on teda peksnud.
Kõrtsimees Hans Neumann andis ülles, et Kõo wallawannem Tõnnis Keller on püha pää sel 14 Junil s.a. wangi Jaak Luige wangi honest wälla tua lasknud ja sellega rääkinud, kelle pärrast nüüd Jaak Luik keik ärra sallata püidma.
Tõnnis Keller ütles, et tema Jaak Luige on wangi honest wälla tua lasknud, agga tema ei olle sellega midagi rääkinud.
Jaak Luik andis ülles, et temaga mitmad innimesed koos on olnud kelle peale wahimees Juhan Küttissaar küssitud sai, kes kostis, et tema ei olle kedagi muud koos näinud ollema kui wallawannem Tõnnis Keller.
Peter Saar Arrosaare mõisa rentnik, tunnistas, et Jaak Luik ollewa tunnistanud, et tema raha on warrastanud ja metsa põõsasse pannud ja pallunud andeks, sellepeale läinud nemad metsa otsima, agga ei ollewa midagi leidnud, — siis ei olle Jaak Luik metsast tahtnud ärra tulla, kelle eest siis Hans Neumann tedda paar korda on löönud, — muud pekso ei olle tema näinud.
Ado Konks tunnistas just sedasama, mis Peter Saar.
Marri Pais Arrosaarest tunnistas, et wõerad woorimhed tahtnud Jaak Luike peksa ja wälla wia agga kõrtsimees ei olla lasknud. Temma ei olla mitte näinud kas worimehed on teda pärrast peksa saanud wõi mitte, sest tema läinud magama, Jaak Luik ollewa wori mehi pallunud, et ärge pekske, minno käes raha ei olle.
Kohtomehed Jaan Tapper, Tõnnis Rebane ja Jürri Särg ollid käinud sedda warguse kohta ülle waatamas ja olnud topelt aken eest maha tõstetud ja suhwlaekas kirwega ärra purrustud, — mis lukus on olnud.
Keige see peale arwas kogokonna kohus et Jaak Luik warras on ja et Kõo wallawannem Tõnnis Keller temale nõu on annud, kui tema teda kui Arrosare wangi ilma kohto luata wangi honest wälla ka tua lasknud oma wolliga ja
Mõistis
Jaak Luik saab ühes selle protokolli ärra kirjaga Keiserliko Willandi Silla kohto saadetud.
Ja et Kõo wallawanem Tõnnis Keller ilma kohto luata wangi Jaak Luige wangi honest on wälla tua lasknud ja sellega rääkinud, maksab tema 3 Rbl. waeste laeka heaks trahwi.
Ja wahimees Juhan Küttissaar sai holetuse eest kõwasti noomitud.
Se otsus sai kohe ette kulutu.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
