Jürri Luig astus kohto ette ja kaebas, et kohtomees Tõnnis Rebbane tedda minnew aasta enne Jõulo on Künnapa kõrtsis on löönud ja kohto maia jure 2 nädaliks kinni panna on lubbanud ja ähwardanud tedda ütteldes ega sinna minno käe alt ei pease, nõudis selle eest 645 Rbl.
Tunnistuseks andis Jürri Luik ülles, Andres Lenk ja Jaan Ewardt Kõost, Michel Feldmann ja Tõnno Kiis Arrosaarest ja Michel Wendelin Wastemõisast ja pallus need ülle kuulata.
Kohtomees Tõnnis Rebbane kostis selle peale, et sel 8 Decembril 1881 tema Künnapa kõrtsis olnud, seal ollewa Jürri Luik temaga sõnnelema tikkunud ja wimati rinnust kinni wõtnud ja ette kõrtsi oma seltsimeeste seka widada tahtnud, wist selle mõttega, et teda seal peksnud ollewa, — aga Jürri Luik tõmmanud Jürri Luike tema rinnust ärra ja ei olle ette kõrtsi widada lasknud, — tema ollewa siis Jürri Allikaga nikruti wiimisest jutto aiama akanud, siis ollewa Jürri Luik tulnud ja lönud temale russika rindo , selle peale ollewa siis tema wallawanemad pallunud neid tülli tegijaid kinni wia, tema ei olle Jürri Luike lönud egga ka ähwardanud.
Tõnnis Rebbane andis tunnistused ülles Jürri Allik, Peet Tapper, Jürri Luik ja Peeter Saar pallusid neid ülekulata.
Wallawannem Peet Tapper tunnistas, et Tõnnis Rebbane teda on pallunud Jürri Luike keelata ehk kinni panna, ni kauaks kui tema ärra saab minna. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Peeter Saar Arrosaarest tunnistas, et Jürri Luik olnud kohtomehe Tõnnis Rebase rinnus kinni, Tõnnis Rebane hüidnud Enno Jürri Luike appi ja see tõmanud Jürri Luige Tõnnis Rebase rinnust ärra. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Jürri Allik Arrosaarest tunnistas, et Jürri Luik Tõnnis Rebbasele rindo on koputanud, üteldes "kas lased mind minnema wõi mitte." Muud asja tema ei mäletama.
Endine Künnapa kõrtsimees Feldmann tunnistas, et Tõnnis Rebbane on üttelnud, et Jürri Luik tema kallale tikunud ja kui sinna kõrtsimees ja wallawanem sedda kiskujad mitte ei tallita, siis kaeban minne teie ülle. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Tõnno Kiis Arrosaarest tunnistas, et tema sellest asjast midagi ennam ei mäletama.
Jaan Ewardt Kõost ütles, et tema sellest asjast midagi ei teadma, sest tema olnud teises kambris.
Andres Lenk Kõost tunnistas, et Jürri Luik wallawannema Peet Tapperiga on rääkinud, siis on Tõnnis Rebbane Jürri Luigele selga kopputanud, ja wallawanemale üttelnud Peet ärra jätta. Aga sedda tema ei teadwa, kui kõwasti see on lönud.
Selle peale tunnistas wallawanem Peet Tapper, et kui tema Jürri Luigega on rääkinud, siis Tõnnis Rebbast seal jureski ei olle olnud.
Tõnnis Rebbane ütles, et Andres Lenk isse ka kiskuja on olnud ja selle pärrast tunnistuseks ei kõlbama.
Michel Wendelin Wastemõisast olli ilma wabandamata kohto ette tulemata jänud.
Jürri Luik ollewa aige ja ei saama kohto ette tulla.
Mõisteti:
Tullewaks kohtopäwaks kaebaja, kaebataw ja puuduwad tunnistajad ette tarwitada ja siis assi edasi õientada.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /ristid/
Jürri Luig astus kohto ette ja kaebas, et kohtomees Tõnnis Rebbane tedda minnew aasta enne Jõulo on Künnapa kõrtsis on löönud ja kohto maia jure 2 nädaliks kinni panna on lubbanud ja ähwardanud tedda ütteldes ega sinna minno käe alt ei pease, nõudis selle eest 645 Rbl.
Tunnistuseks andis Jürri Luik ülles, Andres Lenk ja Jaan Ewardt Kõost, Michel Feldmann ja Tõnno Kiis Arrosaarest ja Michel Wendelin Wastemõisast ja pallus need ülle kuulata.
Kohtomees Tõnnis Rebbane kostis selle peale, et sel 8 Decembril 1881 tema Künnapa kõrtsis olnud, seal ollewa Jürri Luik temaga sõnnelema tikkunud ja wimati rinnust kinni wõtnud ja ette kõrtsi oma seltsimeeste seka widada tahtnud, wist selle mõttega, et teda seal peksnud ollewa, — aga Jürri Luik tõmmanud Jürri Luike tema rinnust ärra ja ei olle ette kõrtsi widada lasknud, — tema ollewa siis Jürri Allikaga nikruti wiimisest jutto aiama akanud, siis ollewa Jürri Luik tulnud ja lönud temale russika rindo , selle peale ollewa siis tema wallawanemad pallunud neid tülli tegijaid kinni wia, tema ei olle Jürri Luike lönud egga ka ähwardanud.
Tõnnis Rebbane andis tunnistused ülles Jürri Allik, Peet Tapper, Jürri Luik ja Peeter Saar pallusid neid ülekulata.
Wallawannem Peet Tapper tunnistas, et Tõnnis Rebbane teda on pallunud Jürri Luike keelata ehk kinni panna, ni kauaks kui tema ärra saab minna. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Peeter Saar Arrosaarest tunnistas, et Jürri Luik olnud kohtomehe Tõnnis Rebase rinnus kinni, Tõnnis Rebane hüidnud Enno Jürri Luike appi ja see tõmanud Jürri Luige Tõnnis Rebase rinnust ärra. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Jürri Allik Arrosaarest tunnistas, et Jürri Luik Tõnnis Rebbasele rindo on koputanud, üteldes "kas lased mind minnema wõi mitte." Muud asja tema ei mäletama.
Endine Künnapa kõrtsimees Feldmann tunnistas, et Tõnnis Rebbane on üttelnud, et Jürri Luik tema kallale tikunud ja kui sinna kõrtsimees ja wallawanem sedda kiskujad mitte ei tallita, siis kaeban minne teie ülle. Muust asjast tema midagi ei teadwa.
Tõnno Kiis Arrosaarest tunnistas, et tema sellest asjast midagi ennam ei mäletama.
Jaan Ewardt Kõost ütles, et tema sellest asjast midagi ei teadma, sest tema olnud teises kambris.
Andres Lenk Kõost tunnistas, et Jürri Luik wallawannema Peet Tapperiga on rääkinud, siis on Tõnnis Rebbane Jürri Luigele selga kopputanud, ja wallawanemale üttelnud Peet ärra jätta. Aga sedda tema ei teadwa, kui kõwasti see on lönud.
Selle peale tunnistas wallawanem Peet Tapper, et kui tema Jürri Luigega on rääkinud, siis Tõnnis Rebbast seal jureski ei olle olnud.
Tõnnis Rebbane ütles, et Andres Lenk isse ka kiskuja on olnud ja selle pärrast tunnistuseks ei kõlbama.
Michel Wendelin Wastemõisast olli ilma wabandamata kohto ette tulemata jänud.
Jürri Luik ollewa aige ja ei saama kohto ette tulla.
Mõisteti:
Tullewaks kohtopäwaks kaebaja, kaebataw ja puuduwad tunnistajad ette tarwitada ja siis assi edasi õientada.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /ristid/
