Kohtu ette astus Seli mõisa lambapoisi naene Liisu Jelts ja kaebas, eta ta Seli mõisa Kärnali J. Sarapi käest pühapäew õhtu sel 26mal Juli k.p. jõe ääres paadi mõlaga wasta pead lüüa olla saanud kaks (2) korda. Tüli olla sellepärast tulnud, et ta paadi peal mööda jõge sõitmas olnud õhta kell 11 aeges, kolm teist naesterahwast olnud kaa, kes seda lugu pealt olla näinud, nimelt: 1) Lohult Mälifere willa kraasija meistri tütar: Sophie Palu 12.a. wana; 2) sealt samast willa kraasija ümmartaja Tiina Aerma (leeritud) ja 3) Mälifere peretütar Marie Russmann.
Kohus kutsus ette Kärnalit J. Sarapi ka küsis: Miks pärast teie seda lamba poisi naest J. Geltsi lõite paadi mõlaga? Kärnal kostis: Ma läksin jõe ääre seda Sophiet Pallot kohwi jooma kutsuma ja et naad paadiga jõe peal oliwad, siis astusin kalda ligi ja käskisin Liisut (lambapoisi naest) silma pilk paati kaldale ajada ja paadist wälja tulla. Ta ei kuulanud mind mitte waid ütles, ei tule aga mitte, mis sa wana lehma tallaja mulle teha wõid, näe olen aga paatis j.n.e. Wiimaks käskisin ma kowa sõnaga: "Silmapilk tuled paadist wälja" ja läksin paadi peale, lükkasin teda ööldes: "Kasi paadist wälja." Tema hakkas mulle westi rindu kinni nõnda, et nööp eest ära tuli kus juures ma teisel silmapilgul kaa juba temast jõkke sain müsatud rinnust saadik wette, hõbe tasku uur wiks saapad ja esimist kord jalgas uued püksid, kõik said märjaks ja rikkutud. Peale jõkke kukkumist, kui paati ronisin, ütlesin Liisule: "Nüüd sa tahtsid mind üsna ära uputada" ja raputasin teda õlast. See oli kõik see üleüldine temasse puutumise pool ehmatand peast.
Tunnistuseks sai ette kutsutud, Tiina Aerma. Küsitaw kostis: Tema selgeste ei olla Kärnali löömist näinud, et olla isegi ehmand selle jõkke kukkumise üle nõnda, et nuttu ja karjumist kõik see paat täis olnud. Liisu karjumist ta olla kuulnud muud ta ei teada. Teine käemees Marie Russmann sai ette kutsutud. Küsitaw kostis: Et Kärnal olla mõllaga löönud Liisut ja pärast wõttis jälle sõna tagasi, et põlla tema seda mitte selgeste näinud. Nõnda oli Marie Russmanni (leerimata) tunnistus kõikuw ja sai tühjaks mõistetud. Ja kolmandaks sai ette kutsud Sophie Palu ja küsitud: kas ta näinud olla, kui Kärnal Liisut paadi mõlaga löönud olla. Küsitaw kostis: Mõlaga löömist ma mitte ei näinud, aga pärast jõkke kukkumist, kui Kärnal juba paatis oli siis hakkas ta Liisu õlast kinni raputas teda ja käskis wälja minna, ta olla kangeste hirmu täis olnud ja ehmatanud ja muud tema ei teada enam.
Wiimaks said kõik seltsis suud, suud wastu kohtu ette kutsutud: kaebaja, kaebataw ja kolm tunnistuse meest. Neile tülitsejatele sai lepitust pakutud, et süi olla mõlemil. Kärnali walitsuse alla on paat antud (Selle peale oli Kärnalil Seli mõisa walitsuse poolt kiri) et see kõwaste keelatud on mööda jõge Parkis wõõrastel sõita. Miks Liisu siis kohe paadist wälja ei tulnud, kui kärnal käskis? Miks pärast rumalaid sõnu wastamisi wahetasite. Et tunnistusse meestel igal ühel natuke isemoodi jut oli sai otsus tehtud kui lepitus korda ei läinud.
Kohtu otsus. Kärnal J. Sarap ja Liisu Gelts maksawad kumbki Seli walla laekasse kaks (2) rbl. trahwi wastamisi sõimamise ja tülitsemise ette, s.o. et mõlemad teineteist müskanud. Peale seda maksab Liisu Gelts kolme käemehele, iga ühele 30 kop. nende nõutud päewa kulu.
Kärnal J. Sarap maksis trahwi raha kaks (2) rbl. kohe kohtu laua peal wälja. Liisu Gelts hakkas purelema ja jooksis uisapäisa kohtu laua eest ära uksest wälja, walla kohut laimates. Kohtu wanem mõistis teda 1eks päewaks puuri istuma, aga ta ei lasknud ennast taltsitada, waid tormas ikka wärawast wälja Seli mõisa poole. Tallitaja Jaan Esop hüüdis teda mittu korda ja käskis tagasi tulla, aga sellest hoolimata läks Liisu ikka ära. Wägise teda ei wõinud mitte puuri muljuda, sest, et rasket jalga naesterahwas on, ja oleks ehk wõinud see läbi õnnetust juhtuda.
Kohtu ette astus Seli mõisa lambapoisi naene Liisu Jelts ja kaebas, eta ta Seli mõisa Kärnali J. Sarapi käest pühapäew õhtu sel 26mal Juli k.p. jõe ääres paadi mõlaga wasta pead lüüa olla saanud kaks (2) korda. Tüli olla sellepärast tulnud, et ta paadi peal mööda jõge sõitmas olnud õhta kell 11 aeges, kolm teist naesterahwast olnud kaa, kes seda lugu pealt olla näinud, nimelt: 1) Lohult Mälifere willa kraasija meistri tütar: Sophie Palu 12.a. wana; 2) sealt samast willa kraasija ümmartaja Tiina Aerma (leeritud) ja 3) Mälifere peretütar Marie Russmann.
Kohus kutsus ette Kärnalit J. Sarapi ka küsis: Miks pärast teie seda lamba poisi naest J. Geltsi lõite paadi mõlaga? Kärnal kostis: Ma läksin jõe ääre seda Sophiet Pallot kohwi jooma kutsuma ja et naad paadiga jõe peal oliwad, siis astusin kalda ligi ja käskisin Liisut (lambapoisi naest) silma pilk paati kaldale ajada ja paadist wälja tulla. Ta ei kuulanud mind mitte waid ütles, ei tule aga mitte, mis sa wana lehma tallaja mulle teha wõid, näe olen aga paatis j.n.e. Wiimaks käskisin ma kowa sõnaga: "Silmapilk tuled paadist wälja" ja läksin paadi peale, lükkasin teda ööldes: "Kasi paadist wälja." Tema hakkas mulle westi rindu kinni nõnda, et nööp eest ära tuli kus juures ma teisel silmapilgul kaa juba temast jõkke sain müsatud rinnust saadik wette, hõbe tasku uur wiks saapad ja esimist kord jalgas uued püksid, kõik said märjaks ja rikkutud. Peale jõkke kukkumist, kui paati ronisin, ütlesin Liisule: "Nüüd sa tahtsid mind üsna ära uputada" ja raputasin teda õlast. See oli kõik see üleüldine temasse puutumise pool ehmatand peast.
Tunnistuseks sai ette kutsutud, Tiina Aerma. Küsitaw kostis: Tema selgeste ei olla Kärnali löömist näinud, et olla isegi ehmand selle jõkke kukkumise üle nõnda, et nuttu ja karjumist kõik see paat täis olnud. Liisu karjumist ta olla kuulnud muud ta ei teada. Teine käemees Marie Russmann sai ette kutsutud. Küsitaw kostis: Et Kärnal olla mõllaga löönud Liisut ja pärast wõttis jälle sõna tagasi, et põlla tema seda mitte selgeste näinud. Nõnda oli Marie Russmanni (leerimata) tunnistus kõikuw ja sai tühjaks mõistetud. Ja kolmandaks sai ette kutsud Sophie Palu ja küsitud: kas ta näinud olla, kui Kärnal Liisut paadi mõlaga löönud olla. Küsitaw kostis: Mõlaga löömist ma mitte ei näinud, aga pärast jõkke kukkumist, kui Kärnal juba paatis oli siis hakkas ta Liisu õlast kinni raputas teda ja käskis wälja minna, ta olla kangeste hirmu täis olnud ja ehmatanud ja muud tema ei teada enam.
Wiimaks said kõik seltsis suud, suud wastu kohtu ette kutsutud: kaebaja, kaebataw ja kolm tunnistuse meest. Neile tülitsejatele sai lepitust pakutud, et süi olla mõlemil. Kärnali walitsuse alla on paat antud (Selle peale oli Kärnalil Seli mõisa walitsuse poolt kiri) et see kõwaste keelatud on mööda jõge Parkis wõõrastel sõita. Miks Liisu siis kohe paadist wälja ei tulnud, kui kärnal käskis? Miks pärast rumalaid sõnu wastamisi wahetasite. Et tunnistusse meestel igal ühel natuke isemoodi jut oli sai otsus tehtud kui lepitus korda ei läinud.
Kohtu otsus. Kärnal J. Sarap ja Liisu Gelts maksawad kumbki Seli walla laekasse kaks (2) rbl. trahwi wastamisi sõimamise ja tülitsemise ette, s.o. et mõlemad teineteist müskanud. Peale seda maksab Liisu Gelts kolme käemehele, iga ühele 30 kop. nende nõutud päewa kulu.
Kärnal J. Sarap maksis trahwi raha kaks (2) rbl. kohe kohtu laua peal wälja. Liisu Gelts hakkas purelema ja jooksis uisapäisa kohtu laua eest ära uksest wälja, walla kohut laimates. Kohtu wanem mõistis teda 1eks päewaks puuri istuma, aga ta ei lasknud ennast taltsitada, waid tormas ikka wärawast wälja Seli mõisa poole. Tallitaja Jaan Esop hüüdis teda mittu korda ja käskis tagasi tulla, aga sellest hoolimata läks Liisu ikka ära. Wägise teda ei wõinud mitte puuri muljuda, sest, et rasket jalga naesterahwas on, ja oleks ehk wõinud see läbi õnnetust juhtuda.