Seli wallast Hans Lielenthal astus ette ja kaebas: Sügise on Jüri Luige hobune tema orasel olnud. Kaks korda on tema äraajanud, wiimne kord olnud õhtu hilja, siis on tema hobuse kinni wiinud. Hommiku pidand minema ütlema, aga J. Luik tulnud isi nende õue. Tema käskinud host ära wija, aga J. Luik ei ole seda teinud. Tema läinud Luige kodu ütlema, Luike ei ole ennast kodu olnud, seal on Luige naene teda masuurikaks ja üheks ja teiseks sõimanud. Läinud tema oma kodu, siis tulnud J. Luik hobuse järel, sõimanud teda ka hobuse wargaks. Wiimaks palund leppitust; aga tema ei ole seda teinud.
Jüri Luik astus ette ja ütles: Tema ei ole mitte Hans Lielenthali sõimanud. Seda ei tea tema, kas ta hobune on orasel käinud wõi mitte. Aga kõige öö läbi on tema oma hoost otsinud. Läinud hommiku Hanso saunast mööda, aga Hans ei ole mitte öölnud, et ta hobune seal kinni on, ehk ta kül teda näinud.
Hans Lielenthal ütles, et Mari Kuiw on kuulnud, kui J. Luige naene on teda sõimanud. Mari Kuiw astus ette ja ütles: Tema on kül seal olnud, kui H. Lielenthal käinud ütlemas, et hobune kinni on; aga sõimamist ei ole tema seal kudagi moodi kuulnud. H. Lielenthal pärinud hobuse trahwi 3 rubla, see peale öölnud J. Luige naene, meie hobune ei maksagi kolme rubla, siis wõid teda omal pidada.
Kohtu otsus. Kohus mõistis: Jüri Luik maksab 35 kopik walla laeka trahwi, et hobune teise orasel on olnud. Kahju tasumine jääb waatamise peale. Hans Lielenthal maksab walla laeka 1 rubla 50 kop. Rubla selle ette, et kohtu ees J. Luike sõimas ja korratu oli. Wiiskümmend kopik selle eest, et waletas, teda olla sõimatud.
* 12. Küinla kp. 1888 aasta Protokol wälja antud. Trahw 1 rubla 35 kop ära makstud, 19. Nowembril 1888.
Seli wallast Hans Lielenthal astus ette ja kaebas: Sügise on Jüri Luige hobune tema orasel olnud. Kaks korda on tema äraajanud, wiimne kord olnud õhtu hilja, siis on tema hobuse kinni wiinud. Hommiku pidand minema ütlema, aga J. Luik tulnud isi nende õue. Tema käskinud host ära wija, aga J. Luik ei ole seda teinud. Tema läinud Luige kodu ütlema, Luike ei ole ennast kodu olnud, seal on Luige naene teda masuurikaks ja üheks ja teiseks sõimanud. Läinud tema oma kodu, siis tulnud J. Luik hobuse järel, sõimanud teda ka hobuse wargaks. Wiimaks palund leppitust; aga tema ei ole seda teinud.
Jüri Luik astus ette ja ütles: Tema ei ole mitte Hans Lielenthali sõimanud. Seda ei tea tema, kas ta hobune on orasel käinud wõi mitte. Aga kõige öö läbi on tema oma hoost otsinud. Läinud hommiku Hanso saunast mööda, aga Hans ei ole mitte öölnud, et ta hobune seal kinni on, ehk ta kül teda näinud.
Hans Lielenthal ütles, et Mari Kuiw on kuulnud, kui J. Luige naene on teda sõimanud. Mari Kuiw astus ette ja ütles: Tema on kül seal olnud, kui H. Lielenthal käinud ütlemas, et hobune kinni on; aga sõimamist ei ole tema seal kudagi moodi kuulnud. H. Lielenthal pärinud hobuse trahwi 3 rubla, see peale öölnud J. Luige naene, meie hobune ei maksagi kolme rubla, siis wõid teda omal pidada.
Kohtu otsus. Kohus mõistis: Jüri Luik maksab 35 kopik walla laeka trahwi, et hobune teise orasel on olnud. Kahju tasumine jääb waatamise peale. Hans Lielenthal maksab walla laeka 1 rubla 50 kop. Rubla selle ette, et kohtu ees J. Luike sõimas ja korratu oli. Wiiskümmend kopik selle eest, et waletas, teda olla sõimatud.
* 12. Küinla kp. 1888 aasta Protokol wälja antud. Trahw 1 rubla 35 kop ära makstud, 19. Nowembril 1888.
