Mõisawallitseja Woijwodt kaiwas selle kohtu een et Köster Põdderson üttest Wastse Anzu Mõisa norest kaswandikust omma sullaste läbbi om lasknu 110 hawa roodmat 3 sülda pikka, 2 ja 3 tolli jämmeda warrastada.
Mõtsawaht Walda Prisko om Köstre sullasele eddimast kõrda tee pääl wasta tullnu 28. Webruaril käen ollewal ajastajil, ja om sel kõrral temmal 34 roodmat olnu pääle pantu, mis Mõtsawaht om sundinu jonelt Mõisa tuwwa, ent Köstre sullane wäggisi koddo weddanu. Eespäiwa päle sel 2. Märzil om Köstre jälle omma sullast Mõtsa satnu, ni kui es olles päiwal enne sedda middagi mõtsawahhiga kõnnet ollnu, ja olli se kõrd 39 roodmat päle pantu, nink wäggisi ülle Mõtsawahhi kelo jälle ärrawedo; Mõtsawaht om se päle jonelt Mõisa tullnu nink Wallitsejale sedda asja ülles andnu, mink päle Wallitseja henda poolt kõwwaste kinnitanu, kui Köstre poolt weel nisuggust wäggiwaltsel wisil kurjateggimist peas ette tullema, temma hobbest kinni wõtta nink Mõisa tuwwa, ent Toisipäiwal sel 3. Märzil om Wallitseja immettellemissega nännu, kuis Köstre sugguki henda ei olle keeldo lasknu, sest Mõtsawaht olli Kohtumehhe Hans Reiwasti abbiga hobbest käest ärra wõtnu nink 30 roodmaga Mõisa tonu, ent tõise Obbese olli 16 roodmaga lasknu jälle ärra minna, ni et nüüd Köstrele 80 Roodmat koddu sanu nink 30 Mõisa om mahhapantu. Wallitseja om Köstre sullase Adam Lusbu käest se päle küssinu, kuis nemma omma julgunu nisuggust kurja säratsel waggiwaldsel kombel tetta, nink se temmale wastutanu, et Köstre neile üttelnu: " teil ei olle Mõtsawahhiga juttu ei kõnnet, teije lähhete Mõtsa ja raote säält, kost minna olle näudanu."
Köster wastut selle kaibuse päle, et temma mitmal kõrral olles Wastse-Anzmõisa wallitsust pallelnu temmale temma hainama pirid näudata nink nimmelt weel Walitsejaga mõnne päiwa eest se ülle kõnnelnu; ent om Wallitseja temmale lubba andnu ragguda mis waja nink üttelnu et neid pirisid üts Maamõõtja peab selletama, mis temma henda kotsilt mitte es wois tetta.
Wallitseja wastut se päle, et temma sest middagi es tijas, et Köstre tedda ka ütskõrd olles kutsnu hainama piri näitama, muud kui et minnewal suwwel Körtsimehhe kaibuse päle om ütskõrd sinna lännu, Köstre ja Kõrtsimehhe piride perrast, ent es olle middagi wõinut ka sääl otsust anda, se perrast et kül Köstre kats innimest olli tonu, kes wastsed piri juhhatanu, ent endine Kõrtsimees Zarschewitz Wallitsejale üttelnu, et temma mõnne ajastaja sääl kõrtsimees ollnu, ja ilma kiusamada neid kõrtsi maid se piri perra piddanu, kui se ma enne ja nüüd ka päle tedda om petu. Köstre ja kõrtsi maid es olles mitte kardi pääl nink seperrast ka mitte temma wõimussen wastsest piri raguda. Mõnne päiwa eest olles kül Wallitseja Köstre pool käinu ja Köstre temma käest küssinu kardist kaija omma hainama perrast, mink päle Wallitseja wastutanu: " Kaart om Wanna Anzmõisan, Teije piri ei wõi muud wälja rajada kui üts Maamõtja, tahhate Teije omma hainamaad haost puhhastada, kes Teile sedda keelda wõib."
Se päle sai ärraarwatus nink mõistetus: kui Köstre omma piri es tija ja arwas et Mõisawallitsejas se man süüd om, sis olles temma sedda ammuki wõinu Kerriko Konwenti ette panna, et temma piiri sase selletedus, ent es wõi mitte ilma Mõisa ja Mõtsawahhi lubbata Mõisa nore kassu mõtsast ni häbbematta kombel ülle kelo roodmist eddesi weddada, kui Mõtsawaht ja eddimetsel päiwal sullasid ärra keeld, ja peab nisuggutse wäggiwaltse kurja töö eest 6 R. hõb. waeste Ladiko masma, seperrast et säduse ramato §.§. 1128,1129 ja 1130 nisuggutsit kirjoteggijid nuhhelda kässeb, ja nisuggune sädusse ülle astminne wargussega kül 30 witsa löki wäärt om.
Et kül Mõtsawahhi pehmusse ja sullaste wastapandmisse läbbi ennegi üts hpbbene sai Mõisa todud, siis peab ommetegi Köstre, et nella hobbesedga norem hoijetu kassu mõtsan kurja tennu, ni kui sädusse Ramat §. 1131 oppetab 4 R. hõb. pantimisse hinda masma, nink katskõrd 24 tunni eest, mis hobbene Mõisan sedetu 40 kop. hõb. masma, nink päle se ne rodma 110 tükki 3 R. 30 kop. h. ärramasma ni kui Krono Mõtsa mümisse Taksa sedda kinnitab.
Mõisawallitsus olli ni kaugele se mõistmissega rahhul kui se roodma hinna mannu, seperrastet temma mitte roodmit ei olle münu nink arwas et warrastedu roodmatele wõis kõrgemad hinda panna.
Köster küsse hendale mõtlemisse aiga nink lubbas kattesa päiwa sehhen otsus anda, kas temma se mõistmissega wõib rahhule jäda ehk mitte.
Mõisawallitseja Woijwodt kaiwas selle kohtu een et Köster Põdderson üttest Wastse Anzu Mõisa norest kaswandikust omma sullaste läbbi om lasknu 110 hawa roodmat 3 sülda pikka, 2 ja 3 tolli jämmeda warrastada.
Mõtsawaht Walda Prisko om Köstre sullasele eddimast kõrda tee pääl wasta tullnu 28. Webruaril käen ollewal ajastajil, ja om sel kõrral temmal 34 roodmat olnu pääle pantu, mis Mõtsawaht om sundinu jonelt Mõisa tuwwa, ent Köstre sullane wäggisi koddo weddanu. Eespäiwa päle sel 2. Märzil om Köstre jälle omma sullast Mõtsa satnu, ni kui es olles päiwal enne sedda middagi mõtsawahhiga kõnnet ollnu, ja olli se kõrd 39 roodmat päle pantu, nink wäggisi ülle Mõtsawahhi kelo jälle ärrawedo; Mõtsawaht om se päle jonelt Mõisa tullnu nink Wallitsejale sedda asja ülles andnu, mink päle Wallitseja henda poolt kõwwaste kinnitanu, kui Köstre poolt weel nisuggust wäggiwaltsel wisil kurjateggimist peas ette tullema, temma hobbest kinni wõtta nink Mõisa tuwwa, ent Toisipäiwal sel 3. Märzil om Wallitseja immettellemissega nännu, kuis Köstre sugguki henda ei olle keeldo lasknu, sest Mõtsawaht olli Kohtumehhe Hans Reiwasti abbiga hobbest käest ärra wõtnu nink 30 roodmaga Mõisa tonu, ent tõise Obbese olli 16 roodmaga lasknu jälle ärra minna, ni et nüüd Köstrele 80 Roodmat koddu sanu nink 30 Mõisa om mahhapantu. Wallitseja om Köstre sullase Adam Lusbu käest se päle küssinu, kuis nemma omma julgunu nisuggust kurja säratsel waggiwaldsel kombel tetta, nink se temmale wastutanu, et Köstre neile üttelnu: " teil ei olle Mõtsawahhiga juttu ei kõnnet, teije lähhete Mõtsa ja raote säält, kost minna olle näudanu."
Köster wastut selle kaibuse päle, et temma mitmal kõrral olles Wastse-Anzmõisa wallitsust pallelnu temmale temma hainama pirid näudata nink nimmelt weel Walitsejaga mõnne päiwa eest se ülle kõnnelnu; ent om Wallitseja temmale lubba andnu ragguda mis waja nink üttelnu et neid pirisid üts Maamõõtja peab selletama, mis temma henda kotsilt mitte es wois tetta.
Wallitseja wastut se päle, et temma sest middagi es tijas, et Köstre tedda ka ütskõrd olles kutsnu hainama piri näitama, muud kui et minnewal suwwel Körtsimehhe kaibuse päle om ütskõrd sinna lännu, Köstre ja Kõrtsimehhe piride perrast, ent es olle middagi wõinut ka sääl otsust anda, se perrast et kül Köstre kats innimest olli tonu, kes wastsed piri juhhatanu, ent endine Kõrtsimees Zarschewitz Wallitsejale üttelnu, et temma mõnne ajastaja sääl kõrtsimees ollnu, ja ilma kiusamada neid kõrtsi maid se piri perra piddanu, kui se ma enne ja nüüd ka päle tedda om petu. Köstre ja kõrtsi maid es olles mitte kardi pääl nink seperrast ka mitte temma wõimussen wastsest piri raguda. Mõnne päiwa eest olles kül Wallitseja Köstre pool käinu ja Köstre temma käest küssinu kardist kaija omma hainama perrast, mink päle Wallitseja wastutanu: " Kaart om Wanna Anzmõisan, Teije piri ei wõi muud wälja rajada kui üts Maamõtja, tahhate Teije omma hainamaad haost puhhastada, kes Teile sedda keelda wõib."
Se päle sai ärraarwatus nink mõistetus: kui Köstre omma piri es tija ja arwas et Mõisawallitsejas se man süüd om, sis olles temma sedda ammuki wõinu Kerriko Konwenti ette panna, et temma piiri sase selletedus, ent es wõi mitte ilma Mõisa ja Mõtsawahhi lubbata Mõisa nore kassu mõtsast ni häbbematta kombel ülle kelo roodmist eddesi weddada, kui Mõtsawaht ja eddimetsel päiwal sullasid ärra keeld, ja peab nisuggutse wäggiwaltse kurja töö eest 6 R. hõb. waeste Ladiko masma, seperrast et säduse ramato §.§. 1128,1129 ja 1130 nisuggutsit kirjoteggijid nuhhelda kässeb, ja nisuggune sädusse ülle astminne wargussega kül 30 witsa löki wäärt om.
Et kül Mõtsawahhi pehmusse ja sullaste wastapandmisse läbbi ennegi üts hpbbene sai Mõisa todud, siis peab ommetegi Köstre, et nella hobbesedga norem hoijetu kassu mõtsan kurja tennu, ni kui sädusse Ramat §. 1131 oppetab 4 R. hõb. pantimisse hinda masma, nink katskõrd 24 tunni eest, mis hobbene Mõisan sedetu 40 kop. hõb. masma, nink päle se ne rodma 110 tükki 3 R. 30 kop. h. ärramasma ni kui Krono Mõtsa mümisse Taksa sedda kinnitab.
Mõisawallitsus olli ni kaugele se mõistmissega rahhul kui se roodma hinna mannu, seperrastet temma mitte roodmit ei olle münu nink arwas et warrastedu roodmatele wõis kõrgemad hinda panna.
Köster küsse hendale mõtlemisse aiga nink lubbas kattesa päiwa sehhen otsus anda, kas temma se mõistmissega wõib rahhule jäda ehk mitte.
