Väätsa: Lepinguraamat (21.01.1894-07.06.1901)
| Leidandmed | EAA.2529.1.3 |
|---|---|
| Kaader |  41  42  43  44  45 |
| Daatum | 08.05.1897 |
| Protokolli number | 6 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
1897 aastal 8 Mai kp. tuliwad
1897 aastal 8 Mai kp. tegiwad kohaomanik
§1. Rendiandja
§ 2. Talukoha eest maksab rendiwõtja iga aasta sada kakskümmend /120/ rbl kahel tähtajal ette, nimelt 1. Märtsil 60 rbl ja 1 Septembril 60 rbl.
§ 3. Rendiwõtja on kohustatud nii mitu sülda postmaanteed Kiriku ja külateesi parandama, ja talwel teed lumest rookima, kui
§ 4. Põllumaa pruukimise juures pannakse seda tähele, et
1) rendiwõtja peab põllud kuues jaos pidama,
2) rukki all peab olema 1/6 põllust,
3) Lina wõib rentnik 1/6 põllust külwata
4) Uusi maid ei wõi rentnik mitte omal wolil ilma kohaomaniku lubata üles teha.
§ 5. Rendiwõtja kohus on koha piiri märgid ja rajad korral pidada, niisama ka koha peal olewad ehitused, nagu ka ajad ja kraawid, ja koha heinamaa tükid uuest wõsandikust puhastada, ja hooned parandada. Rendiwõtja peab rendiandja ettenäitamise peale uued kraawid kaewama, kus see aga tarwis tunneb olema ja põllud kiwidest puhastama. Suuremaid puid ega hagu ei tohi rendiwõtja ilma rendiandja lubata raiuda ja wastutab selle ette, et mets koha piirides terwe ja rikkumata on. Parandamiseks materjali annab rendiandja omalt poolt, aga rendiwõtja peab seda raiuma ja juure widama.
§ 6. Ilma rendiandja lubata ei ole rendiwõtjal õigust heinu, õlga, loomatoidu rohtu ega sõnnikut ära wõerandada, niisama ka koha pealt, niihästi rendi ajal, kui ka koha mahajätmisel, wilja- ega teisi puid ja põesaid maha raiuda ja ärawidada, ka siis mitte, kui ta neid ise on istutanud. Rendiwõtjal ei ole ka õigust rendiandjat keelata rohuaeda istutamast wilja ja ilupuid, marjapõesaid j.n.e.
§ 7. Ahjukütti muretseb rendiwõtja ise.
§ 8. Kahjud, mis rentnikul rahe, weetõusu, tule ehk teise õnnetuse läbi sünniwad, kannab rendiwõtja ise.
§ 9. Rendiandjal on õigus igal ajal koha olekut järel waadata, et enesele selgeks teha, mis olekus kohta ülespeetakse.
§ 10. Rendiandjale peab rendiwõtja tarwilisel korral elamiseks ruumi andma.
§ 11. Koha äraandmise juures pannakse järgmisi tingimisi tähele:
a) kõik ehitused peawad ära antud saama sellsamal arwul ja olekul, nagu nad ülesehitamise ajal oliwad,
b) Talwewilja põld peab külitud olema, aga kõik sell aastal, mill koht äraantakse, üles küntud olema (s.o. sügisesed künnid.)
d) Koha heinamaad peawad uuest wõsandikust puhastud olema
e) Sõnniku, mis mitte põllu peale ei ole weetud, põllupõhk, õled ja heinad, mis järele jäenud, jätab endine rendiwõtja kohale, ilma mingisuguse maksuta temale rendiandja poolt.
f) Kruus peab tee peale walmis weetud olema.
§ 12. Rendiwõtja wõtab oma peale kõik maksud maksa, mis praegu selle koha peal on ehk weel edaspidi seadust mööda peale pandud saawad, nagu: kiriku, kooli, köstri, walla, posti-, moona ja muud niisugused maksud.
§ 13. Kui rendiandja peaks tahtma enne rendiaja lõppu seda kohta äramüüa, siis jäeb rendiwõtjal eesõigus teda osta, aga kui ta ei peaks jõudma kõiki neid tingimisi täita, mis üks teine ostja täita lubab, siis saab rendi kontrakt murtud ja wana rendiwõtja ei wõi midagi eesõigust ja kahjutasumist nõuda, waid peab uue peremehele 1 Webruaril poolruumi elu kui ka muu hoonetest andma ja Jüripäewal täis ruumi.
§14. Rendi kontrahi ülesütlemine sünnib Jaakobi päewal (s.0. 25 Juulil). Kui weel midagi peaks olema, mis käesolewas kontrahis nimetatud ei ole, siis õiendawad seda rendiandja ja rendiwõtja kohalise talurahwa seaduse järele.
§ 15. Kui peale käesolewa rendi kontrahi aja lõppu rensiwõtja soowib, wõib ta seda kohtu üksaasta üksi päinis eesseiswa tingimiste põhjusel, ilma et rendiandja temale rendimaksu wõib lisada ehk tingimisi muuta.
See mahategemine sai pärast aktiraamatusse kirjutamist pooltele ette loetud ja nende poolt alla kirjutud.
H rman (tähendab
Eesistuja
Kohtumehed
Kirjutaja
1897 aastal 8 Mai kp. tuliwad
1897 aastal 8 Mai kp. tegiwad kohaomanik
§1. Rendiandja
§ 2. Talukoha eest maksab rendiwõtja iga aasta sada kakskümmend /120/ rbl kahel tähtajal ette, nimelt 1. Märtsil 60 rbl ja 1 Septembril 60 rbl.
§ 3. Rendiwõtja on kohustatud nii mitu sülda postmaanteed Kiriku ja külateesi parandama, ja talwel teed lumest rookima, kui
§ 4. Põllumaa pruukimise juures pannakse seda tähele, et
1) rendiwõtja peab põllud kuues jaos pidama,
2) rukki all peab olema 1/6 põllust,
3) Lina wõib rentnik 1/6 põllust külwata
4) Uusi maid ei wõi rentnik mitte omal wolil ilma kohaomaniku lubata üles teha.
§ 5. Rendiwõtja kohus on koha piiri märgid ja rajad korral pidada, niisama ka koha peal olewad ehitused, nagu ka ajad ja kraawid, ja koha heinamaa tükid uuest wõsandikust puhastada, ja hooned parandada. Rendiwõtja peab rendiandja ettenäitamise peale uued kraawid kaewama, kus see aga tarwis tunneb olema ja põllud kiwidest puhastama. Suuremaid puid ega hagu ei tohi rendiwõtja ilma rendiandja lubata raiuda ja wastutab selle ette, et mets koha piirides terwe ja rikkumata on. Parandamiseks materjali annab rendiandja omalt poolt, aga rendiwõtja peab seda raiuma ja juure widama.
§ 6. Ilma rendiandja lubata ei ole rendiwõtjal õigust heinu, õlga, loomatoidu rohtu ega sõnnikut ära wõerandada, niisama ka koha pealt, niihästi rendi ajal, kui ka koha mahajätmisel, wilja- ega teisi puid ja põesaid maha raiuda ja ärawidada, ka siis mitte, kui ta neid ise on istutanud. Rendiwõtjal ei ole ka õigust rendiandjat keelata rohuaeda istutamast wilja ja ilupuid, marjapõesaid j.n.e.
§ 7. Ahjukütti muretseb rendiwõtja ise.
§ 8. Kahjud, mis rentnikul rahe, weetõusu, tule ehk teise õnnetuse läbi sünniwad, kannab rendiwõtja ise.
§ 9. Rendiandjal on õigus igal ajal koha olekut järel waadata, et enesele selgeks teha, mis olekus kohta ülespeetakse.
§ 10. Rendiandjale peab rendiwõtja tarwilisel korral elamiseks ruumi andma.
§ 11. Koha äraandmise juures pannakse järgmisi tingimisi tähele:
a) kõik ehitused peawad ära antud saama sellsamal arwul ja olekul, nagu nad ülesehitamise ajal oliwad,
b) Talwewilja põld peab külitud olema, aga kõik sell aastal, mill koht äraantakse, üles küntud olema (s.o. sügisesed künnid.)
d) Koha heinamaad peawad uuest wõsandikust puhastud olema
e) Sõnniku, mis mitte põllu peale ei ole weetud, põllupõhk, õled ja heinad, mis järele jäenud, jätab endine rendiwõtja kohale, ilma mingisuguse maksuta temale rendiandja poolt.
f) Kruus peab tee peale walmis weetud olema.
§ 12. Rendiwõtja wõtab oma peale kõik maksud maksa, mis praegu selle koha peal on ehk weel edaspidi seadust mööda peale pandud saawad, nagu: kiriku, kooli, köstri, walla, posti-, moona ja muud niisugused maksud.
§ 13. Kui rendiandja peaks tahtma enne rendiaja lõppu seda kohta äramüüa, siis jäeb rendiwõtjal eesõigus teda osta, aga kui ta ei peaks jõudma kõiki neid tingimisi täita, mis üks teine ostja täita lubab, siis saab rendi kontrakt murtud ja wana rendiwõtja ei wõi midagi eesõigust ja kahjutasumist nõuda, waid peab uue peremehele 1 Webruaril poolruumi elu kui ka muu hoonetest andma ja Jüripäewal täis ruumi.
§14. Rendi kontrahi ülesütlemine sünnib Jaakobi päewal (s.0. 25 Juulil). Kui weel midagi peaks olema, mis käesolewas kontrahis nimetatud ei ole, siis õiendawad seda rendiandja ja rendiwõtja kohalise talurahwa seaduse järele.
§ 15. Kui peale käesolewa rendi kontrahi aja lõppu rensiwõtja soowib, wõib ta seda kohtu üksaasta üksi päinis eesseiswa tingimiste põhjusel, ilma et rendiandja temale rendimaksu wõib lisada ehk tingimisi muuta.
See mahategemine sai pärast aktiraamatusse kirjutamist pooltele ette loetud ja nende poolt alla kirjutud.
H rman (tähendab
Eesistuja
Kohtumehed
Kirjutaja