Ann Wilms eestkostja issa Jaan Wilms Kõost kaebas, et Arrosaarest Jürri Kodres temmaga on lihalikult ühte ellanud, kes teda ärra on wõtta lubanud, tema sanud lapse, keda Jürri Kodres toita ei tahtwa aidata, — nõudis iga aastas 25 Rbl. lapse kaswatamise raha, niikaua kui laps 10 aastaseks saab.

Jürri Kodres kostis selle peale, et tema Ann Wilmsiga mitte lihalikult ühte ei olle ellanud ega ka selle jures mitte ühte ööd maganud. Temma ei ollewa ka Ann Wilmsi mitte ärra wõtta lubbanud.

Alexander Awel Kõost tunnistas, et Jürri Kodres teda sel 23. Märtsil 1881 tellinud ennast Willemi tallosse /Ann Wilms ellomaiasse/ wia, tema wiinud selle sinna, seal on Jürri Kodres Ann Wilms sängi magama heitnud ja tema läinud oma koddo.

Selle peale ütles Jürri Kodres, et tema kül selkorral Alexander Aweliga Willemi tallosse on läinud, aga Ann Wilms on Alexander Aweliga ärra kadunud ja tema läinud koddo.

Ann Wilms ütles, et Jürri Kodres just öösi sel 23/24 Märtsil 1881 temaga lihalikult on ühte ellanud ja tema sellsamal korral ka raskejalkseks on jänud.

Jaan Wilms Ann Wilms issa tunnistas, et Jürri Kodres mitto korda tema tütre jures on maganud ja tema wasto ka tüttart ärra wõtta on lubanud.

Mõisteti:

Et Jürri Kodres jubba kaks tüdrukud enne on ärra raiskanud ja mitte tõeks ei jõua teha, et Ann Wilms mõne teisega ka lihalikult ühte on ellanud, — siis maksab Jürri Kodres Ann Wilmsile küme aastad järgimöda iga aastas 10 Rbl. lapsekaswatamise abiks.

Se otsus sai kohe ette kulutud ja kohtokäijatele surema kohtokäimiseks õppust antud.

Peakohtomees: /allkiri/

Kohtomehed: /allkirjad või ristid/