Selist, Kustas Lauk kaebas oma wäimehe Hans Talnofi üle, et tema lubas rahuliste elada ja sõnakuulelik olla, kus nemad siin kohtus 9. Decembril 1889a. protokol N 22 ära leppisid; aga nüüd on Hans Talnof kiuslik ja sõnakuulmata ja ega wiitsi tööd teha. Olnud nemad metsas hagu tegemas, tema läinud kodu, siis on H. Talnof üks kaks koormad hagu ära põletanud. Läinud tema sõnna, Hans olnud tule ääres, tema öölnud: Miks sa nii palju hagu ära põletad. See peale wõtnud Hans kiini ja ähwardanud teda sellega lüia. Hans Talnof ütles, et tema ei ole teda mitte kiiniga ähwardanud; sest tema kiin olnud hau kubu juures, üks 25 sammu tule äärest eemal. Tema ei ole ka mitte kahte koormat hagu ära põletanud; waid aga natuke tuld teinud, et külma pärast ei ole wõinud muidu süia. Laisk, kiuslik ja sõnakuulmata ta ei ole olnud. Aga K. Lauk kiusab mind alati; seepärast, et tahab minust lahti saada.

Tunnistust neil ei ole. Järgmisel kohtupääwal saab nende lugu naabrite käest järel kuulatud ja otsus tehtud.