Uue-Antsla: Protokolliraamat (1851-1860)
| Leidandmed | EAA.1147.2.1 |
|---|---|
| Kaader | 45 46 47 48 |
| Daatum | 29.05.1853 |
| Protokolli number | 39 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod; 9. Sõim ja vägivald; 10. Muud üleastumised |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Ott | Urbanik | Ott Urbanik | Kohtumees |
| Karl | Rosenthal | Karl Rosenthal | Kohtumees |
| Jaan | Rosenthal | Jaan Rosenthal | Kohtumees |
Mõisawallitsus kaiwas selle kohtu een, et ärraminneja
Koggokonna Kohtu poolt lätsiwa Kohtumehhe
Kintan wabband kül, et temma mitte es olle Aida wasta wõtnu ei ka sanna, ent selle kolme Innimesse tõttelikko tunnistusse ja kohtumeeste teedmisse perra olli sääl Aid saisnu ni kui ka sann, nink mõistis nink ütli, et mu weski riista weel Kiwwi künta jäwa, ent se mulk wallale jääb, kost wõll läbbi lääb, mis päle Kintani Emmand kosta: "meije Kraam om kiik sääl weskikiwwikoan, kül minna se mulk lasse kinnipanda."
Se päle astus Kintani Emmand ette nink üttel, et Koller temmale middagi ei olle kõnnelnu kui Weskiwwi wõtme taggasi tonu, ent Kintan essi üttel, et se assi temmale sugguki ei puttu, seperrast, et weskiwwi ärralaotedu. Kui temma koddun es olle; koddu tullen om temma kül sedda asja Emmanda käest teada sanu, ent es olle mitmal päiwal weskiwwi mannu lännu, et temmal sääl middagi ennamb teggemist es olles ollnu; kui temma sis ütskõrd sinna lännu, ei olle pilli temma silma putnu.
Se päle sellet Mõisawallitseja, et Kintan sedda sugguki es woi immest panna, et Weski ärra laoteto, sest Krahwi Herra poolt olli Käsk et Kintan mitte Augusti kuust sani ennamb es piddanu Oina weskiwwi pääl jahwatama, et temma ennegi ütlep, hendal middagi asja ollnu laotedu weskiwwi man, ei olle wõimalik, sest temmal om weskiwwikoan mõndasuggust majapiddamisse Krami wõlli wäljawõtmiste se weski kodda hendale karjalaudas tennu, nink omma Ellajad sisse pandnu.
Se päle sai mõistetus:
Et kül Kintani Emmand ärra salgab, et temma Kolleri wasta olles lubbanu essi sedda wõllimulku laske kinni panna, siski peab kahju polest arwatama, ni et Kintan 3 R. ja Koller 3 R. hõb. masma;
Kohtu een temma pilgas ja naart üttelden: egga sedda pilli ütski ei olle õigede otsnu, wõib olla, et temma põraigu sääl om.
sel 14 Nowbr. 1852.
Kintan eensaiswa ütlemisse perra, et temma sedda pilli mitte weskikiwwikoan ei olle nännu kui temma mõnne päiwa perrast päle koddo tullekit weski kotta lännu, tõi Mõisawallitseja sullase
Minna olli
mink päle Kintan wastat: mes se meile puttub, kohhes temma siist jääb. Päle se kutsus Kintan minnu appi kirste tõstma, nink näije minna sis, et se wõlli mulgu ette weski kuiw rattas olli sullutu."
Se tunnistusse perra arwas Koggokonnakohhus et
1. et temma
2. et temma sedda honet koggoni omma tarwatuses om eddesi pruuknu ja temma rahwas sääl wälja nink sisse käunu, nink temma seperrast kige eest wastutama piddi, mis säl koan olli:
3. wõib arwata, kui warras Kintari ütlemisse perra, Kollerist wallale jäetu wõlli mulgust olli sisse tullnu nink weskipilli warrastanu, sis es olles temma mitte sedda kalamurdwat teed rasse raudpilliga taggasi lännu, ent olles läbbi usse lännu, kohhes ennege sehhestpoolt üts puu olli tade pantu, ja sedda Kintan ehk temma rahwas hommikult wallale lõudnu; nink om seperrast tutta et se raske rawwatük Kintani ehk temma rahwa läbbi säält om kaonu, pälegi kui sedda mõttelda, et kik rõnga ja kergerawwa tükki allale olliwa, ja üts suur tük, mis tallopoig sugguki pruki ei wõi, ärrawidi.
Päle 7. Nowembri katte Kintan kottust ärra, nink es sa tedda enne nätta, kui März kuul ja temmale Mõisa wallitseda läbbi kästu selle asja lõppetamisse perrast Koggokonna Kohtu ette tulla, ent es tulle enne kui 8. Mail 1853, nink sai temmale sel päiwal se eensaiswa Koggokonna kohtu Mõistminne kulutedu.
Pääle se kohtumõistmisse astus Kintan wastsest ette nink pallel kohhut, mitte õkwa tõiselpäiwal tedda risuma tulle, et temmal häddalt waja koddust ärra minna, ent Eespäiwal sel 11 Mail saas temma koddun ollema nink sis essi kätte andma, mis Mõisa tuwwa ent es lõwwa kohtummees
Wiimselt palleb Koggokonna Kohhus allandlikkult, et auustud Keiserlik Kihhelkonna Kohhus omma targalikko arwamisse perra, se häbbendamatta kissendamisse ja riidlemisse eest Koggokonna Kohtu een,
Mõisawallitsus kaiwas selle kohtu een, et ärraminneja
Koggokonna Kohtu poolt lätsiwa Kohtumehhe
Kintan wabband kül, et temma mitte es olle Aida wasta wõtnu ei ka sanna, ent selle kolme Innimesse tõttelikko tunnistusse ja kohtumeeste teedmisse perra olli sääl Aid saisnu ni kui ka sann, nink mõistis nink ütli, et mu weski riista weel Kiwwi künta jäwa, ent se mulk wallale jääb, kost wõll läbbi lääb, mis päle Kintani Emmand kosta: "meije Kraam om kiik sääl weskikiwwikoan, kül minna se mulk lasse kinnipanda."
Se päle astus Kintani Emmand ette nink üttel, et Koller temmale middagi ei olle kõnnelnu kui Weskiwwi wõtme taggasi tonu, ent Kintan essi üttel, et se assi temmale sugguki ei puttu, seperrast, et weskiwwi ärralaotedu. Kui temma koddun es olle; koddu tullen om temma kül sedda asja Emmanda käest teada sanu, ent es olle mitmal päiwal weskiwwi mannu lännu, et temmal sääl middagi ennamb teggemist es olles ollnu; kui temma sis ütskõrd sinna lännu, ei olle pilli temma silma putnu.
Se päle sellet Mõisawallitseja, et Kintan sedda sugguki es woi immest panna, et Weski ärra laoteto, sest Krahwi Herra poolt olli Käsk et Kintan mitte Augusti kuust sani ennamb es piddanu Oina weskiwwi pääl jahwatama, et temma ennegi ütlep, hendal middagi asja ollnu laotedu weskiwwi man, ei olle wõimalik, sest temmal om weskiwwikoan mõndasuggust majapiddamisse Krami wõlli wäljawõtmiste se weski kodda hendale karjalaudas tennu, nink omma Ellajad sisse pandnu.
Se päle sai mõistetus:
Et kül Kintani Emmand ärra salgab, et temma Kolleri wasta olles lubbanu essi sedda wõllimulku laske kinni panna, siski peab kahju polest arwatama, ni et Kintan 3 R. ja Koller 3 R. hõb. masma;
Kohtu een temma pilgas ja naart üttelden: egga sedda pilli ütski ei olle õigede otsnu, wõib olla, et temma põraigu sääl om.
sel 14 Nowbr. 1852.
Kintan eensaiswa ütlemisse perra, et temma sedda pilli mitte weskikiwwikoan ei olle nännu kui temma mõnne päiwa perrast päle koddo tullekit weski kotta lännu, tõi Mõisawallitseja sullase
Minna olli
mink päle Kintan wastat: mes se meile puttub, kohhes temma siist jääb. Päle se kutsus Kintan minnu appi kirste tõstma, nink näije minna sis, et se wõlli mulgu ette weski kuiw rattas olli sullutu."
Se tunnistusse perra arwas Koggokonnakohhus et
1. et temma
2. et temma sedda honet koggoni omma tarwatuses om eddesi pruuknu ja temma rahwas sääl wälja nink sisse käunu, nink temma seperrast kige eest wastutama piddi, mis säl koan olli:
3. wõib arwata, kui warras Kintari ütlemisse perra, Kollerist wallale jäetu wõlli mulgust olli sisse tullnu nink weskipilli warrastanu, sis es olles temma mitte sedda kalamurdwat teed rasse raudpilliga taggasi lännu, ent olles läbbi usse lännu, kohhes ennege sehhestpoolt üts puu olli tade pantu, ja sedda Kintan ehk temma rahwas hommikult wallale lõudnu; nink om seperrast tutta et se raske rawwatük Kintani ehk temma rahwa läbbi säält om kaonu, pälegi kui sedda mõttelda, et kik rõnga ja kergerawwa tükki allale olliwa, ja üts suur tük, mis tallopoig sugguki pruki ei wõi, ärrawidi.
Päle 7. Nowembri katte Kintan kottust ärra, nink es sa tedda enne nätta, kui März kuul ja temmale Mõisa wallitseda läbbi kästu selle asja lõppetamisse perrast Koggokonna Kohtu ette tulla, ent es tulle enne kui 8. Mail 1853, nink sai temmale sel päiwal se eensaiswa Koggokonna kohtu Mõistminne kulutedu.
Pääle se kohtumõistmisse astus Kintan wastsest ette nink pallel kohhut, mitte õkwa tõiselpäiwal tedda risuma tulle, et temmal häddalt waja koddust ärra minna, ent Eespäiwal sel 11 Mail saas temma koddun ollema nink sis essi kätte andma, mis Mõisa tuwwa ent es lõwwa kohtummees
Wiimselt palleb Koggokonna Kohhus allandlikkult, et auustud Keiserlik Kihhelkonna Kohhus omma targalikko arwamisse perra, se häbbendamatta kissendamisse ja riidlemisse eest Koggokonna Kohtu een,