Mõisawallitsus kaiwas selle kohtu een, et ärraminneja Oina Möldre Karl Kintane temma enne olleja Möldre Karl Kolleri tunnistusse perra 150 sülda Aida nink üts Sann, iggapidi 2 sülda aewada, om Koggoni ärra häetanu.

Koggokonna Kohtu poolt lätsiwa Kohtumehhe Jaan Mang ja Mango Hijob sedda asja üllekaema nink lõudsiwa Kolleri näitamisse perra, et sedda Aida kigeülle pudus, 20 sülda sedda jaggo, mis Koller tunnist haost tettu ollnu, nink roodma Aida. 182 sülda selle assemele olli Kintan tõise kottuse päle tennu 32 sülda jäi koggokonna puduwad aida 150 sülda.

Jaan Silm nink Sahker Kiwwesto olliwa se mõõtmisse man nink tunnistiwa mõllemba kohtu een, et nemma selgest tijawa, et 7 ajastaja aasta eest kui Kintani kätte weski sanud, sääl kos Koller näitnud, üts roodma Aid keskmitsen saisussen om olnu, nink üttel Sahker Kiwwest et temma essi Kintanile Mõisa Kässo päle weel kolme ajastaja eest katte sülla ossa rodmat aija parrandamisse tarbis om weddanu.

Kintan wabband kül, et temma mitte es olle Aida wasta wõtnu ei ka sanna, ent selle kolme Innimesse tõttelikko tunnistusse ja kohtumeeste teedmisse perra olli sääl Aid saisnu ni kui ka sann, nink mõistis nink ütli, et mu weski riista weel Kiwwi künta jäwa, ent se mulk wallale jääb, kost wõll läbbi lääb, mis päle Kintani Emmand kosta: "meije Kraam om kiik sääl weskikiwwikoan, kül minna se mulk lasse kinnipanda."

Se päle astus Kintani Emmand ette nink üttel, et Koller temmale middagi ei olle kõnnelnu kui Weskiwwi wõtme taggasi tonu, ent Kintan essi üttel, et se assi temmale sugguki ei puttu, seperrast, et weskiwwi ärralaotedu. Kui temma koddun es olle; koddu tullen om temma kül sedda asja Emmanda käest teada sanu, ent es olle mitmal päiwal weskiwwi mannu lännu, et temmal sääl middagi ennamb teggemist es olles ollnu; kui temma sis ütskõrd sinna lännu, ei olle pilli temma silma putnu.

Se päle sellet Mõisawallitseja, et Kintan sedda sugguki es woi immest panna, et Weski ärra laoteto, sest Krahwi Herra poolt olli Käsk et Kintan mitte Augusti kuust sani ennamb es piddanu Oina weskiwwi pääl jahwatama, et temma ennegi ütlep, hendal middagi asja ollnu laotedu weskiwwi man, ei olle wõimalik, sest temmal om weskiwwikoan mõndasuggust majapiddamisse Krami wõlli wäljawõtmiste se weski kodda hendale karjalaudas tennu, nink omma Ellajad sisse pandnu.

Se päle sai mõistetus:

Et kül Kintani Emmand ärra salgab, et temma Kolleri wasta olles lubbanu essi sedda wõllimulku laske kinni panna, siski peab kahju polest arwatama, ni et Kintan 3 R. ja Koller 3 R. hõb. masma; Koller seperrast, et temma üts jaggu weski riisto sinna mahha jätt nink sedda mitte Mõisawallitsejale teda es anna; Kintan seperrast, et temma omma Kraam weski kotta jätt, nink se weski kodda hendale karjalaudas teddi, kos temmal Mõisa keeldmisse perra jo mitma näddäle eest taggasi, Krahw Herra tahtmiste möda ennamb middagi teggemist es olle; olles temma Emmand mitte sedda wõttind Kolleri käest wasta wõtnu omma tarwitusses ja Kintan ehk temma rahwas mitte sääl weski koan ennamb käinu, sis olles kül Koller sedda kahju ütsinda piddanu kandma.

Kintan es olle se mõistmissega rahhul, nink wõttsi lubba Kirri wälja, suremba kohtude minna, ent jättsi minnen olla.

Kohtu een temma pilgas ja naart üttelden: egga sedda pilli ütski ei olle õigede otsnu, wõib olla, et temma põraigu sääl om. 

sel 14 Nowbr. 1852.

Kintan eensaiswa ütlemisse perra, et temma sedda pilli mitte weskikiwwikoan ei olle nännu kui temma mõnne päiwa perrast päle koddo tullekit weski kotta lännu, tõi Mõisawallitseja sullase Johan Annuk kohtu ette, kes tunnist: 

Minna olli Oinaweski man ütte silda teggeman, kui Koller wõlli ärra weije, nink tulli Kintan sel sammal ösel koddu; tõisel päiwal olli temma minno kirwe weskikotta wenu, minna ostse kotta kirwe perra nink puttus jonelt se pill minno silma ja ütli Kintarile: kae, nemma omma pilli sija mahha jättnu!

mink päle Kintan wastat: mes se meile puttub, kohhes temma siist jääb. Päle se kutsus Kintan minnu appi kirste tõstma, nink näije minna sis, et se wõlli mulgu ette weski kuiw rattas olli sullutu."

Se tunnistusse perra arwas Koggokonnakohhus et Kintan ütsinda se kahjo peab kandma, ent mitte 6. enge 5. R. hõb. kahju tassuma, seperrast, et om arwata et se wastne pill rohkemb kalub kui se wanna ärrakaonu, nink nimmelt seperrast,

1. et temma Johann Annuk tunnistusse perra wõlsnu olli, sugguki sest pillist teadwat, ehk sedda weskikoan nännu ollewat,

2. et temma sedda honet koggoni omma tarwatuses om eddesi pruuknu ja temma rahwas sääl wälja nink sisse käunu, nink temma seperrast kige eest wastutama piddi, mis säl koan olli:

3. wõib arwata, kui warras Kintari ütlemisse perra, Kollerist wallale jäetu wõlli mulgust olli sisse tullnu nink weskipilli warrastanu, sis es olles temma mitte sedda kalamurdwat teed rasse raudpilliga taggasi lännu, ent olles läbbi usse lännu, kohhes ennege sehhestpoolt üts puu olli tade pantu, ja sedda Kintan ehk temma rahwas hommikult wallale lõudnu; nink om seperrast tutta et se raske rawwatük Kintani ehk temma rahwa läbbi säält om kaonu, pälegi kui sedda mõttelda, et kik rõnga ja kergerawwa tükki allale olliwa, ja üts suur tük, mis tallopoig sugguki pruki ei wõi, ärrawidi. 

Päle 7. Nowembri katte Kintan kottust ärra, nink es sa tedda enne nätta, kui März kuul ja temmale Mõisa wallitseda läbbi kästu selle asja lõppetamisse perrast Koggokonna Kohtu ette tulla, ent es tulle enne kui 8. Mail 1853, nink sai temmale sel päiwal se eensaiswa Koggokonna kohtu Mõistminne kulutedu.

Kintan kissend nink tännit häbbemattal kombel kohtu nink Wallitseja wasta, keelt Wallitsejat koggoni kõnnelemast, nink es lubba mitte sedda pilli massa. Kui temmale selletedu sai, et suremba Kohtu wõib minna, kui arwag hendal liga sanu Koggokonnakohtu mõistmisse läbbi, sis es lubba temma ka mitte sedda tetta; nink päle sis Mõisawallitsus kohtumeestele kinnit, Kintani warrandussest üts tük, mis 5 R. hõb. wärt pantida ja Mõisa tuwwa, seperrast et temma Koggokonna kohtu mõistmist üllekohtust peab ent surembat kohhut ei lubba käwwa ja sist ärra lähheb muijale ellama.

Pääle se kohtumõistmisse astus Kintan wastsest ette nink pallel kohhut, mitte õkwa tõiselpäiwal tedda risuma tulle, et temmal häddalt waja koddust ärra minna, ent Eespäiwal sel 11 Mail saas temma koddun ollema nink sis essi kätte andma, mis Mõisa tuwwa ent es lõwwa kohtummees Jaan Mang tedda enne kottun kui sel 13 Mail, nink olli temma päiwal päle kohtumõistmist kik omma hää wastse kottusse ärrawenu, nink pakkus kohtumehhele mõnne wanna puu annuma mes middägi wärt es olle.

Wiimselt palleb Koggokonna Kohhus allandlikkult, et auustud Keiserlik Kihhelkonna Kohhus omma targalikko arwamisse perra, se häbbendamatta kissendamisse ja riidlemisse eest Koggokonna Kohtu een, Kintanile üts rahha trahw, selle Koggokonna waeste Ladiko kassus, pääle pannes, et selle kohtu saisus üllemba kohtu läbbi, nisuggustest innimestest, kes sedda kohtu saisust kui jalguga sõkwa, saas sädusse perra, ausas petu, agga mitte rijo ja kissa kottusses.