Kaebataw Jaan Suut /waata protokoll N 26/ tunnistab et tema on Adam Miti järele koju läinud, umbes 100 sambu kõrtsist eemal kus Kustas Härt ja Johannes Mäepea lahtised noad käes nende wastu on tulnud ja Adam Mitile sisse lubanud lüüa. Tema on Mitti tahtnud aidata ja seal juures K. Härta käest 2 noa haawa selga saanud ja riiete sisse 4 auku. Tema on ennast kaitsta tahtnud ja Kustas Härtule, et ta muidu pole kuuland, kaks korda kiwiga pähe löönud.
Johannes Mäepea Maardust tunnistab et tema on koju tahtnud minna, teised on temale järele tulnud ja kiwiga ja pärast kepiga pähe wirutanud, nõnda et ta uimaseks jäänud, pärast on ta nende käest jõest läbi jooksnud.
Tunnistaja Aleksander Mäepea Kostiwerest tunnistab et Kustas Härt ja Johannes Mäepea on tahtnud koju minna üle jõe, Adam Mitt ja Jaan Suut on neile järele läind umbes 40 sambu kõrtsist. Adam Mitt on Johannes Mäepeale esite kiwiga, pärast kepiga pähe löönud ja J. Suut on K. Härtile kiwidega paari sammu pealt pähe löönud. A. Mitt on J. Mäepea mütsi lõhki kiskunud. Et J. Suut on lüüa saand pole ta mitte näind, haawad ja weri on pärast näha olnud.
Tunnistaja Jakob Maisa Jõelehtmest ütleb et tema nende riiu hakatust pole näind aga Adam Mitt on pilliroost kepiga Kustas Härtule pähe löönd ja Suut on kiwiga talle pähe wirutand, umbes 35-40 sambu kõrtsist.
Tunnistaja Hans Sohk Jagalast ütleb, et Johannes Mäepea ja Kustas Hart on tee peale Adam Mitile wastu läind ja Jaan Suut on 10 sambu Miti järele läind. Tema pole nende riiust midagi näind, kuid pärast on ta nende juure läind, umbes 100 sambu kõrtsist, ja Kustas Härtul on lahtine nuga käes olnud, Jaan Suudi selg olnud werine.
Tunnistaja Mart Prööm Jagalast ütleb et tema nende riidu pole näind, ta on Jakob Maisaga seltsis nende juure läind, 100 sambu kõrtsist, ja tee peal on olnud Jaan Suut, kes kaeband et noaga lüüa saand, Adam Mitt ja Kustas Härt. Üks kiwi on Jakob Maisale pihta tulnud.
Kohus tegi otsuseks, et see riid kui tee pealne mõrtsukate asi saaks Hakenrihteri kohtu seletada antud.
/Protokoll wälja walmistud Ost-Harjumaa hakenrihteri juure 24mal Augustil 1888 N 107./
Kaebataw Jaan Suut /waata protokoll N 26/ tunnistab et tema on Adam Miti järele koju läinud, umbes 100 sambu kõrtsist eemal kus Kustas Härt ja Johannes Mäepea lahtised noad käes nende wastu on tulnud ja Adam Mitile sisse lubanud lüüa. Tema on Mitti tahtnud aidata ja seal juures K. Härta käest 2 noa haawa selga saanud ja riiete sisse 4 auku. Tema on ennast kaitsta tahtnud ja Kustas Härtule, et ta muidu pole kuuland, kaks korda kiwiga pähe löönud.
Johannes Mäepea Maardust tunnistab et tema on koju tahtnud minna, teised on temale järele tulnud ja kiwiga ja pärast kepiga pähe wirutanud, nõnda et ta uimaseks jäänud, pärast on ta nende käest jõest läbi jooksnud.
Tunnistaja Aleksander Mäepea Kostiwerest tunnistab et Kustas Härt ja Johannes Mäepea on tahtnud koju minna üle jõe, Adam Mitt ja Jaan Suut on neile järele läind umbes 40 sambu kõrtsist. Adam Mitt on Johannes Mäepeale esite kiwiga, pärast kepiga pähe löönud ja J. Suut on K. Härtile kiwidega paari sammu pealt pähe löönud. A. Mitt on J. Mäepea mütsi lõhki kiskunud. Et J. Suut on lüüa saand pole ta mitte näind, haawad ja weri on pärast näha olnud.
Tunnistaja Jakob Maisa Jõelehtmest ütleb et tema nende riiu hakatust pole näind aga Adam Mitt on pilliroost kepiga Kustas Härtule pähe löönd ja Suut on kiwiga talle pähe wirutand, umbes 35-40 sambu kõrtsist.
Tunnistaja Hans Sohk Jagalast ütleb, et Johannes Mäepea ja Kustas Hart on tee peale Adam Mitile wastu läind ja Jaan Suut on 10 sambu Miti järele läind. Tema pole nende riiust midagi näind, kuid pärast on ta nende juure läind, umbes 100 sambu kõrtsist, ja Kustas Härtul on lahtine nuga käes olnud, Jaan Suudi selg olnud werine.
Tunnistaja Mart Prööm Jagalast ütleb et tema nende riidu pole näind, ta on Jakob Maisaga seltsis nende juure läind, 100 sambu kõrtsist, ja tee peal on olnud Jaan Suut, kes kaeband et noaga lüüa saand, Adam Mitt ja Kustas Härt. Üks kiwi on Jakob Maisale pihta tulnud.
Kohus tegi otsuseks, et see riid kui tee pealne mõrtsukate asi saaks Hakenrihteri kohtu seletada antud.
/Protokoll wälja walmistud Ost-Harjumaa hakenrihteri juure 24mal Augustil 1888 N 107./
