Kabritsa peremees Michel Lukas astus kohtu ette ja kaebas, et sel 24 Julil 1883 8 meest tema niitmata heinamaas jahti ollema pidanud. Tema wend Ado Lukas ollema senna juure läinud ja tunnud nendest jahipidajatest ärra: Jürri Kuldkep Kabalast, Taewere mõisa rentnik Jaan Kuldkep ja selle poeg Albert Kuldkep Taewerest ja Kõost Tõrwaarro metsawahi poeg Jaan Luide.
Tema heinamaa ollema koguni selle jahi läbbi ärra sõkkutud, siis nõudwa tema 50 Rbl. kahjotassomiseks.
Kõo Tõrwaarro metsawaht Jaan Luide olli oma poia eest, kes Willandis koolis ollema, kohtu ette tulnud ja kostis küssimise peale, et tema sel 24 Julil 1885 metsas püssi laskmist ollema kuulnud ja saatnud oma 15 aastase poia Jaan Luide waatama. See wõtnud ka püssi kätte ja läinud waatama, aga et jahimehed mitte Kroono metsas ei olle olnud, siis tulnud kohe tagasi. Nendest jahipidajatest ei ollema tema muud tunnud, kui Taewere mõisa rentniko ja selle poega, kes mõlemad teiste jahipidajate juurest ärra Kabala Leiso tallo poole ollema läinud.
Jaan Kuldkep Taewere mõisa rentnik olli kohto ees ja kostis, et tema sel 24 Julil 1883 oma wenna Jürri Kuldkepp juures Kabala Leiso tallos wõeraks olnud ja kuulnud, et metsas püssi lastud, tema mõtelnud, et jahipidajad tema wenna Jürri Kuldkepp heinamas on. Tema ja tema 12 aastane poeg Albert Kuldkep wõtnud püssid kätte ja läinud waatama. Jahipidajad ei olle aga mitte tema wenna heinamaas olnud, waid Arrosaare heinamaas.
Tema läinud ka nende juure Michel Lukas heinamaase ja sealt tõusnud 2 tedre üllesse, keda tema mõlemad maha lasknud. Tema ei olle neist jahipidajatest mitte ühte ainust tunnud ja tema wend Jürri Kuldkep ei olle ka mitte Michel Lukas heinamaa peale saanud.
Tema poeg ollema Willandis Gümnasiumi koolis ja ei olle selleärrast mitte wõinud tänna seie kohtu ette tulla. Jaan Kuldkep pallus, et 3 kohtumeest temaga ühes Michel Lukas heinamaa peale tulleks, ja tema siis ette näitaks kus koha peal tema ja tema poeg Michel Lukas heinamaas on käinud.
Ja siis kohtumehed seda tema ja tema poja läbi Michel Lukassele tehtud kahjo kõwa hinna alla ülles takseriks, keda tema siis heameelega Michel Lukassele wälla saab maksma. Aga teiste wõera inimeste läbbi tehtud kahjo — keda tema tunnudki ei ollewa, — ei wõiwa tema mitte tassuda.
Jürri Kuldkep Kabala Leiso tallo omanik olli tulemata jäänud.
Kohtumehed Andres Saar ja Hans Põdra olliwad seda Michel Lukas heinamaad üllewaatamas käinud ja arwasid et see heinamaa nii sõkutud on, et Michel Lukas 25 Rbl. kahjo on saanud.
Mõisteti:
3 kohtumeest lähewad waatawad ühes Jaan Kuldkepiga selle Jaan Kuldkepi ja selle poia sõkkumise läbi tehtud kahjo ülle ja tullewaks kohtupääwaks saawad siis kohtukäijad uesti ette tarwitud ja siis assi edasi õientud.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
Kabritsa peremees Michel Lukas astus kohtu ette ja kaebas, et sel 24 Julil 1883 8 meest tema niitmata heinamaas jahti ollema pidanud. Tema wend Ado Lukas ollema senna juure läinud ja tunnud nendest jahipidajatest ärra: Jürri Kuldkep Kabalast, Taewere mõisa rentnik Jaan Kuldkep ja selle poeg Albert Kuldkep Taewerest ja Kõost Tõrwaarro metsawahi poeg Jaan Luide.
Tema heinamaa ollema koguni selle jahi läbbi ärra sõkkutud, siis nõudwa tema 50 Rbl. kahjotassomiseks.
Kõo Tõrwaarro metsawaht Jaan Luide olli oma poia eest, kes Willandis koolis ollema, kohtu ette tulnud ja kostis küssimise peale, et tema sel 24 Julil 1885 metsas püssi laskmist ollema kuulnud ja saatnud oma 15 aastase poia Jaan Luide waatama. See wõtnud ka püssi kätte ja läinud waatama, aga et jahimehed mitte Kroono metsas ei olle olnud, siis tulnud kohe tagasi. Nendest jahipidajatest ei ollema tema muud tunnud, kui Taewere mõisa rentniko ja selle poega, kes mõlemad teiste jahipidajate juurest ärra Kabala Leiso tallo poole ollema läinud.
Jaan Kuldkep Taewere mõisa rentnik olli kohto ees ja kostis, et tema sel 24 Julil 1883 oma wenna Jürri Kuldkepp juures Kabala Leiso tallos wõeraks olnud ja kuulnud, et metsas püssi lastud, tema mõtelnud, et jahipidajad tema wenna Jürri Kuldkepp heinamas on. Tema ja tema 12 aastane poeg Albert Kuldkep wõtnud püssid kätte ja läinud waatama. Jahipidajad ei olle aga mitte tema wenna heinamaas olnud, waid Arrosaare heinamaas.
Tema läinud ka nende juure Michel Lukas heinamaase ja sealt tõusnud 2 tedre üllesse, keda tema mõlemad maha lasknud. Tema ei olle neist jahipidajatest mitte ühte ainust tunnud ja tema wend Jürri Kuldkep ei olle ka mitte Michel Lukas heinamaa peale saanud.
Tema poeg ollema Willandis Gümnasiumi koolis ja ei olle selleärrast mitte wõinud tänna seie kohtu ette tulla. Jaan Kuldkep pallus, et 3 kohtumeest temaga ühes Michel Lukas heinamaa peale tulleks, ja tema siis ette näitaks kus koha peal tema ja tema poeg Michel Lukas heinamaas on käinud.
Ja siis kohtumehed seda tema ja tema poja läbi Michel Lukassele tehtud kahjo kõwa hinna alla ülles takseriks, keda tema siis heameelega Michel Lukassele wälla saab maksma. Aga teiste wõera inimeste läbbi tehtud kahjo — keda tema tunnudki ei ollewa, — ei wõiwa tema mitte tassuda.
Jürri Kuldkep Kabala Leiso tallo omanik olli tulemata jäänud.
Kohtumehed Andres Saar ja Hans Põdra olliwad seda Michel Lukas heinamaad üllewaatamas käinud ja arwasid et see heinamaa nii sõkutud on, et Michel Lukas 25 Rbl. kahjo on saanud.
Mõisteti:
3 kohtumeest lähewad waatawad ühes Jaan Kuldkepiga selle Jaan Kuldkepi ja selle poia sõkkumise läbi tehtud kahjo ülle ja tullewaks kohtupääwaks saawad siis kohtukäijad uesti ette tarwitud ja siis assi edasi õientud.
Peakohtomees: /allkiri/
Kohtomehed: /allkirjad või ristid/
