Kaebaja Jaan Sukamägi annab üles, et lesk Ann Mitt kahe aasta eest ühe aastase mulika, mis 15 ehk 16 rbl. wäärt olnud, tema kätte sööma peale annud selle kaubaga kas maksab selle nimetatud raha ehk annab niisama wana mulika tagasi. Nüüd ei tahta Ann Mitt enam raha ega mulikat, waid seda sama lehma, mis ta sinna annud ja nüüd loomaks kaswatatud muidugi suurema kuludega kui lehm selle aja sees sisse teinud.

Kaebataw Ann Mitt ütleb, et tema selle aastase mulika selle kaubaga Sukamäe kätte sööma peale annud,et ta esimese aastaga sööma kulusid ära ei maksa, siis pidi see kaks aastat tema kätte jääma. See sama lehm on pidanud saama tagasi antud ja mitte aastane mulikas. Raha kaupa pole neil olnud, tema pole lehma müüa tahtnud. Kaks aastat on mööda ja tahab ta oma lehma tagasi saada.

Kohus tegi otsuseks, et Jaan Sukamägi peab sellesama lehma Ann Mitile tagasi andma, mis ta enese juure sööma peale wõtnud, sest et miski käemeest pole selle kauba juures olnud.

/Otsus täidetud 1sel Oktoobril 1889. 

Protokoll Jõelehtme kihelkonna kohtule wälja walmistatud 20. Oktobril 1889. N 131./