Hendrik Adamson kaebab: tema surnud isa Johann Adamson jätnud üks elu hoone temale, ta wenna Andressele ja wenna Mihkel Adamsonile elada kunni surmani, peale surma pidanud hoone müütud ja iga ⅓ osa hoone hinnast saama; wend Mihkel Adamson olla surnud, selle Mihkeli naesel olla luba seal elada kunni surmani, pärast olla hoone pooleks wenna Andresega saanud, ja jäänud Mihkel hoone osast selle pärast ilma, et tema, Mihkel lautaja aita oma kasuks ära müünud; tema, kaebaja, olla oma poolt lubanud surnud wenna Mihkeli naesel selles teatawas hoones kunni selle surmani elada; nüüd olla aga Mihkli poeg Andres Adamson oma woliliselt ka oma ema juures, tarwitada palju ruumi sellest hoonest omale, sest paluda ta, et noor Andres Adamson sunnitud saaks temale üürimaksma aastaks 5 rubl. 5e mööda läinud aasta eest taga järele: 25 rbl.
Andres Adamson noor, wastab: tema olla ema juures elanud, ega teadnud üüri maksust, sest ei tahta ka midagi maksta.
Andres Adamson wanem wastab: tema teada, et asi nenda olnud kuidas Hendrik Adamson üles andnud.
Protocollid 22. Januarist 1869 Nº 10 ja 13. Septembrist 1884 a. Nº 93, said sõna sõnalt ette luetud, milledest näha oli, et Hendrik Adamsoni asi hoonete pärast õige oli.
Otsus: Et Hendrik Adamson, noor Andres Adamsoni käest mööda läinud aastatel üüri pole kauplenud, saab mööda läinud aastata uuri 25 rbl. nõudmine tühjaks arwatud, aga Hendrik Adamsoni enese asjaks saab arwatud noore Andres Adamsoni seal korteris olemine. noore Andres Adamsoni ema saab kunni surmani lubaduse põhjusel elama.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 L.T.R.S.
Hendrik Adamson kaebab: tema surnud isa Johann Adamson jätnud üks elu hoone temale, ta wenna Andressele ja wenna Mihkel Adamsonile elada kunni surmani, peale surma pidanud hoone müütud ja iga ⅓ osa hoone hinnast saama; wend Mihkel Adamson olla surnud, selle Mihkeli naesel olla luba seal elada kunni surmani, pärast olla hoone pooleks wenna Andresega saanud, ja jäänud Mihkel hoone osast selle pärast ilma, et tema, Mihkel lautaja aita oma kasuks ära müünud; tema, kaebaja, olla oma poolt lubanud surnud wenna Mihkeli naesel selles teatawas hoones kunni selle surmani elada; nüüd olla aga Mihkli poeg Andres Adamson oma woliliselt ka oma ema juures, tarwitada palju ruumi sellest hoonest omale, sest paluda ta, et noor Andres Adamson sunnitud saaks temale üürimaksma aastaks 5 rubl. 5e mööda läinud aasta eest taga järele: 25 rbl.
Andres Adamson noor, wastab: tema olla ema juures elanud, ega teadnud üüri maksust, sest ei tahta ka midagi maksta.
Andres Adamson wanem wastab: tema teada, et asi nenda olnud kuidas Hendrik Adamson üles andnud.
Protocollid 22. Januarist 1869 Nº 10 ja 13. Septembrist 1884 a. Nº 93, said sõna sõnalt ette luetud, milledest näha oli, et Hendrik Adamsoni asi hoonete pärast õige oli.
Otsus: Et Hendrik Adamson, noor Andres Adamsoni käest mööda läinud aastatel üüri pole kauplenud, saab mööda läinud aastata uuri 25 rbl. nõudmine tühjaks arwatud, aga Hendrik Adamsoni enese asjaks saab arwatud noore Andres Adamsoni seal korteris olemine. noore Andres Adamsoni ema saab kunni surmani lubaduse põhjusel elama.
Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 § 773 L.T.R.S.
