Widrik Kõllamets kaebas, et Peter Tork tema isa Johan Kõllametsa käest 1 koorem heinu laenanud ja et isa ära surnud, nõuab tema teiste pärijate nimel koorem heinu tagasi, ehk 10 rbla selle asemele.

Peter Tork wastutas kaebtuse peale: Umbes wiie aasta eest tagasi olewad kurja käe läbi temal kõik heinad ära põletatud, mis peale külamehed ja tutwad temale heinu kinkinud ja ka linnutamise läbi annud; nende seas on ka Johan Kõllamets ühe weikese koorma heinu temale kinkituseks teinud. Kui Johan Kõllamets, kes hilja aja eest ära surnud, neid nimetatud heinu temale lainanud oleks, siis oleks tema selle wiie aasta sees neid ka tagasi nõudnud.

Johan Kriis Kiigjärwelt tunnistas, et tema kui selle aegne Peter Torga sulane, Johan Kõllametsa käest üks keskmine koorem heinu toonud, mis tarwis peremees temale poole toobi wiina ühes annud; kas need heinad kinkitud wõi lainatud, ei tea tema mitte.

Mõiste: Et Johan Kõllamets neid heinu mitte oma eluajal tagasi ei ole nõudnu ja nemad linnutamise teel toodud saanud, siis ei wõi Johan Kõllametsa pärijad nüüd midagi nõuda.

Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R. järele a. 1860 §772-774 kuulutud ja õpus antud, mis tähele tuleb panna, kui keegi kõrgemat kohut nõuab ja ei olnud Widrik Kõllamets sellega rahul.

Pääkohtumees: P. Kripson XXX

Kohtumees: J. Ottan XXX

Kirjutaja: Chr Kapp <allkiri>