Seppa talloperemees Jürri Luik astus kohtu ette ja kaebas; et Jakob Kägu, tema endine pois teda sel 19 Januaril 1884 nenda raskesti möda pead, kät ja rindo peksnud on, et tema selle läbi oma terwise kaotanud on. Nõudis 25 Rbl. wallorahaks.

Jakob Kägu Arrosaarest kostis selle peale, et peremees Jürri Luik sel 19, Januaril 1884 kõrtsist kodu tulnud ja olnud purjus täis; hakanud teda essiti sõimama ja pärrast russikaga temale möda kõrwu peksma ja tema karwu kiskuma, — siis lükanud tema Jüri Luike ennesest emale ja see kukunud woodi ette maha, kust siis selle pea katki on läinud. Löönud ei olema tema Jürri Luike mitte.

Jürri Luik ütles, et tema see kord kül purjus olnud, aga tema ei olema Jakob Kägud mitte sõimanud ega ka löönud.

Peakohtumees Andres Saar andis ülles, et tema sell korral Jürri Luike ja Jakob Kägu üllewaatamas käinud ja olnud Jürri Luik pea werine ja Jakob Kägu juuksed koguni lahti, nenda, et näha olnud, et mõlemad wastastiko kiskunud on.

Mõisteti:

Et Jürri Luik ja Jakob Kägu teineteist wastastiko kiskunud on, siis jäeb Jüri Luik walloraha nõudmine tühjaks.

See otsus sai kohe ette kuulutud ja kohtukäijatele Appellatsioni seadus tutwaks tehtud.

Peakohtumees: /allkiri/ 

Kohtumehed: /ristid/