Tänna ollid keik walla perremehhed Tallitaja kässo peäle koggo tulnud, sest Kolmandama Kihhelkonna kohto kässo peäle said ued ammetmehhed Wallitsedud kolme aasta peäle, siis sai nende uude wabbatikkude assi kindlaks tehtud kes enne kohha sisse seädmisse kirjade wälja andmist ommale maiad on ehhitand, mis Balti Domainen Wallitsusse kohto kässo järrel mis Saarema Krono made wallitsusse poolest 1876 aastal No 347 teäda anti piddiwad sama laiale pillatud, kes agga waatmisse alla jäid, pärrast küssiti nende ülle selgemat teätust 1877 aastal Paasto ku 16mal päwal No 111 mis peäle jälle 1878 aasta Wina ku 11mal se kirri selle No 442 al lubba siis annab nendele paigale jääda, kui need perremehhed kelle piiris nemmad ellawad ka lubba andwad, ja siis sawad nemmad ommale Balti Domainen Wallitsusse ja Möödo kohtust kohhasisse seadmisse kirjad kätte nisamma kui teistel on, selle wasto ei olnud tänna kellegil ütlemist sest nemmad on neile 1878 Wina kuus lubba annud agga kohto poolt jäi kinnitaminne selle peäle kui perremehhed ühhe teise kässo järrele Kohtomaia juure koggo tullewad, ja nenda sündis ka tänna. Essiteks tullid Tammiste ja Kurrewerre perremehhed ja ütlesid et nende Wabbatikkude Peter Siim ja Jürri Aksiim wöiwad jäda sinna kohta ellama nenda kau kui nende suggo seisab. Teiseks Möisa külla perremehhed lubbasid Mihkel Part ja Peter Siim kes nende piiris on, selel samma seädussega kui Kurrewerre ja Tammiste perremehhed teinud, ja teine assi olli se mis Möisa külla perremehhed sel 1878 Wina kuus lubbased, on Luggemisse tunni ehk Palwe maia, mis Lümmada piiris Tallo perre No 39 Koblimetsa oue koplis seisab, ja parrandamist tahtis ni hääste kattuse kui seinade poolest sest tuul keis läbbi kui innimessed kes teel higgiseks saand, selle järrel haigust kaeband, ärra ei tahtnud nemmad sedda omma wannemattest jänud seädust kauta, wötsid agga sedda uutnou jure tedda ue kohha peäle ehhita, sest se wanna koht ükskord Kirriko teärest körwale saand, kus ka wägga kitsa ruum ja wessine koht, wessised teed Tallo oued ja koppel heina niidid selle ajad mis mitto kord tülliks olnud, need wiggad keik ärra parranda ja se maia Moisa külla karjama peale Kirriko Maandi liggidale Punnapä kusiko ehhita, kus nemmad wöiwad omma Materiali korjada, ehhitamisse Meistriks olli siin, Kristjan Aulik Attla wallast, se assi sai siis tänna ka weel kinnitud.
Kolmandamaks Pälli külla mehhed lubbasid Jaen Kaar kes nende piiris on, nenda jääda kui teised külla mehhed enne tänna on lubband, usi sanno ei olle nemmad ennam mötlend.
Maddis Tappo assi jäi tänna jälle, sest temma perremees ei olnud tänna siin
Tänna ollid keik walla perremehhed Tallitaja kässo peäle koggo tulnud, sest Kolmandama Kihhelkonna kohto kässo peäle said ued ammetmehhed Wallitsedud kolme aasta peäle, siis sai nende uude wabbatikkude assi kindlaks tehtud kes enne kohha sisse seädmisse kirjade wälja andmist ommale maiad on ehhitand, mis Balti Domainen Wallitsusse kohto kässo järrel mis Saarema Krono made wallitsusse poolest 1876 aastal No 347 teäda anti piddiwad sama laiale pillatud, kes agga waatmisse alla jäid, pärrast küssiti nende ülle selgemat teätust 1877 aastal Paasto ku 16mal päwal No 111 mis peäle jälle 1878 aasta Wina ku 11mal se kirri selle No 442 al lubba siis annab nendele paigale jääda, kui need perremehhed kelle piiris nemmad ellawad ka lubba andwad, ja siis sawad nemmad ommale Balti Domainen Wallitsusse ja Möödo kohtust kohhasisse seadmisse kirjad kätte nisamma kui teistel on, selle wasto ei olnud tänna kellegil ütlemist sest nemmad on neile 1878 Wina kuus lubba annud agga kohto poolt jäi kinnitaminne selle peäle kui perremehhed ühhe teise kässo järrele Kohtomaia juure koggo tullewad, ja nenda sündis ka tänna. Essiteks tullid Tammiste ja Kurrewerre perremehhed ja ütlesid et nende Wabbatikkude Peter Siim ja Jürri Aksiim wöiwad jäda sinna kohta ellama nenda kau kui nende suggo seisab. Teiseks Möisa külla perremehhed lubbasid Mihkel Part ja Peter Siim kes nende piiris on, selel samma seädussega kui Kurrewerre ja Tammiste perremehhed teinud, ja teine assi olli se mis Möisa külla perremehhed sel 1878 Wina kuus lubbased, on Luggemisse tunni ehk Palwe maia, mis Lümmada piiris Tallo perre No 39 Koblimetsa oue koplis seisab, ja parrandamist tahtis ni hääste kattuse kui seinade poolest sest tuul keis läbbi kui innimessed kes teel higgiseks saand, selle järrel haigust kaeband, ärra ei tahtnud nemmad sedda omma wannemattest jänud seädust kauta, wötsid agga sedda uutnou jure tedda ue kohha peäle ehhita, sest se wanna koht ükskord Kirriko teärest körwale saand, kus ka wägga kitsa ruum ja wessine koht, wessised teed Tallo oued ja koppel heina niidid selle ajad mis mitto kord tülliks olnud, need wiggad keik ärra parranda ja se maia Moisa külla karjama peale Kirriko Maandi liggidale Punnapä kusiko ehhita, kus nemmad wöiwad omma Materiali korjada, ehhitamisse Meistriks olli siin, Kristjan Aulik Attla wallast, se assi sai siis tänna ka weel kinnitud.
Kolmandamaks Pälli külla mehhed lubbasid Jaen Kaar kes nende piiris on, nenda jääda kui teised külla mehhed enne tänna on lubband, usi sanno ei olle nemmad ennam mötlend.
Maddis Tappo assi jäi tänna jälle, sest temma perremees ei olnud tänna siin
