Kontrakt.
Ilgasi mõisa perisherra Baron Ungern Sternberg ja Joelehtme walla talupoeg Jüri Kütt on tänasel all tähendud päewal teine teise wahel kolm aasta peale, s.o. 1 Märtsi kp. 1893 aa. kunni 1 Märtsi k.p. 1895 aast. järgmise kontrahi teinud:
1 Baron Ungern Sternberg annab 1. Märtsi k.p. 1892 a. Jüri Küttile ühe poole Ilgasi mõisa päralt olewas meres kalapüüdmise õiguse (teine pool on Adam Tammi käes) ja üks pool kalameeste maja ruumidest rendi peale (teine pool on Adam Tammi käes) ja ahjuküttiks rohmused ja hagu ja kalapüüdjatele natukene magamise õlgi.
Jüri Küttil on Adam Tammiga koku pruukida oma nootade kuiwatamiseks see weikene aed ümber kalameeste maja, kui sealt ajast peaks sündima rohtu niita, siis wõib Jüri Kütt sellest rohust pool omale saada (teine pool saab Adam Tamm). Kui mõisa heina maalt on heinad koristud, siis wõib Jüri Kütt oma nootasid ka wäljaspid aeda kuiwatada, aga waatab ise järel, et mõisa loomad heinamaal käies temal mitte kahju ei tee ja kannab juhtuwal korral ise oma kahju. Sügise kui meri kalameeste maja juures külmetanud on, wõib Jüri Kütt omad ehk temaast renditud paadid ujumise maja juures kaldale tõmbada ja seal oma nootasi ja wõrkusi pruukida. Paatide wälja wedamiseks saab Jüri Kütt mõned weikesed ümmargused puud.
Kalade ära wedamiseks wõib Jüri Kütt kõik teed pruukida, mis mõis heina widamiseks tarwitab ja mis ka sillutatud saawad. Peale seda ee Kostiwere rannast kalameeste maja juurde mis mere äärt ja üle Lämmimäe ujumise maja juurde.
2 Peale Jüri Kütti, kellel üks pool õigust on ja Adam Tamm kellel teine pool õiguse, ei anna Baron Ungern Sternberg kellegile luba Ilgasi mõisa meres kalu püüda, ega Ilgasi randa kaldal käia. Kes seda ilma Kütti ehk Tammi lubata teeb, wõid rentnikudest kohtu kätte antud saada.
3 Baron Ungern Sternberg annab Jüri Küttile luba, Jüri Kütti oma wabatahtmist mööda merd wõi püüdmise õigusi nendes ülewal nimetatud aastade sees, weikestes jägudes teistele rentida, nii kui Jüri Kütt seda ise tahab, ega nõua selle ette mingi sugust lisa maksu.
4 Jüri Kütti aasta rent on kolm sada (300-) rubla, mis iga aasta esimese Märtsi kuu p. peab ette ära maksetud saama.
5 Mõlemalt poolt ülesütlemine sünnib kolm kuud enne rendi aja lõppu.
6 Jüri Kütt lubab Adam Tammiga, kui oma kaas rentnikuga igapidi auusaste ja ilma tülita elada, nii et mingisugust segadust selle läbi ei tõuse.
7 Kautsion raha on Jüri Kütt maksnud üks sada - 100. rubla, mille ette saab iga aasta wiis (5) rbl. intressi.
Ilgas d. 28 Februaril 1892
Rendi andja: Baron Ungern Sternberg
Rendi peale wõtja: Jüri Kütt (allkiri)
/järgneb venekeelne tekstiosa, vajab kirjutamist/
Kontrakt.
Ilgasi mõisa perisherra Baron Ungern Sternberg ja Joelehtme walla talupoeg Jüri Kütt on tänasel all tähendud päewal teine teise wahel kolm aasta peale, s.o. 1 Märtsi kp. 1893 aa. kunni 1 Märtsi k.p. 1895 aast. järgmise kontrahi teinud:
1 Baron Ungern Sternberg annab 1. Märtsi k.p. 1892 a. Jüri Küttile ühe poole Ilgasi mõisa päralt olewas meres kalapüüdmise õiguse (teine pool on Adam Tammi käes) ja üks pool kalameeste maja ruumidest rendi peale (teine pool on Adam Tammi käes) ja ahjuküttiks rohmused ja hagu ja kalapüüdjatele natukene magamise õlgi.
Jüri Küttil on Adam Tammiga koku pruukida oma nootade kuiwatamiseks see weikene aed ümber kalameeste maja, kui sealt ajast peaks sündima rohtu niita, siis wõib Jüri Kütt sellest rohust pool omale saada (teine pool saab Adam Tamm). Kui mõisa heina maalt on heinad koristud, siis wõib Jüri Kütt oma nootasid ka wäljaspid aeda kuiwatada, aga waatab ise järel, et mõisa loomad heinamaal käies temal mitte kahju ei tee ja kannab juhtuwal korral ise oma kahju. Sügise kui meri kalameeste maja juures külmetanud on, wõib Jüri Kütt omad ehk temaast renditud paadid ujumise maja juures kaldale tõmbada ja seal oma nootasi ja wõrkusi pruukida. Paatide wälja wedamiseks saab Jüri Kütt mõned weikesed ümmargused puud.
Kalade ära wedamiseks wõib Jüri Kütt kõik teed pruukida, mis mõis heina widamiseks tarwitab ja mis ka sillutatud saawad. Peale seda ee Kostiwere rannast kalameeste maja juurde mis mere äärt ja üle Lämmimäe ujumise maja juurde.
2 Peale Jüri Kütti, kellel üks pool õigust on ja Adam Tamm kellel teine pool õiguse, ei anna Baron Ungern Sternberg kellegile luba Ilgasi mõisa meres kalu püüda, ega Ilgasi randa kaldal käia. Kes seda ilma Kütti ehk Tammi lubata teeb, wõid rentnikudest kohtu kätte antud saada.
3 Baron Ungern Sternberg annab Jüri Küttile luba, Jüri Kütti oma wabatahtmist mööda merd wõi püüdmise õigusi nendes ülewal nimetatud aastade sees, weikestes jägudes teistele rentida, nii kui Jüri Kütt seda ise tahab, ega nõua selle ette mingi sugust lisa maksu.
4 Jüri Kütti aasta rent on kolm sada (300-) rubla, mis iga aasta esimese Märtsi kuu p. peab ette ära maksetud saama.
5 Mõlemalt poolt ülesütlemine sünnib kolm kuud enne rendi aja lõppu.
6 Jüri Kütt lubab Adam Tammiga, kui oma kaas rentnikuga igapidi auusaste ja ilma tülita elada, nii et mingisugust segadust selle läbi ei tõuse.
7 Kautsion raha on Jüri Kütt maksnud üks sada - 100. rubla, mille ette saab iga aasta wiis (5) rbl. intressi.
Ilgas d. 28 Februaril 1892
Rendi andja: Baron Ungern Sternberg
Rendi peale wõtja: Jüri Kütt (allkiri)
/järgneb venekeelne tekstiosa, vajab kirjutamist/
