Kontrakt.
Ilgasi mõisa perisherra Baron Ungern Sternberg ja Joelehtme walla talupoeg Adam Tamm on tänasel alltähendatud päewal teine teise wahel kolme aasta peale s.o. 1. Märtsi k.p. 1892 aast. kunni 1. Märtsi k.p. 1895 aast. järgmise kontrahi teinud:
Baron Ungern Sternberg annab 1. Märtsi k.p. 1892 aast. Adam Tammile ühe poole Ilgasi mõisa pärast olewa mere kalapüüdmise õigusest (teine pool on Jüri Kütti käes) ja üks pool kalameeste maja ruumidest (teine pool on Jüri Kütti käes) rendi peale. Ahjuküttiks rahnusid ja hagu ja natukene kalameestele magamise õlgi. Adam Tammile on Jüri Küttiga kokku pruukida oma nootade kuiwatamiseks see weikene aed ümber kalameeste maja. Kui sealt ajast peaks sündima rohtu niita, siis wõib Adam Tamm sellest rohust üks pool omale niita (teise poole niidab Jüri Kütt). Kui mõisa heinamaalt on hein koristatud, siis wõib Jüri Kütt, kui ka Adam Tamm oma nootasi wäljaspidi aeda kuiwatada, aga waatab ise järel et mõisa loomad heinamaal käies temale mitte kahju ei tee ja kannab juhtuwal korral ise oma kahju. Sügisel kui meri kala meeste maja juurest külmetanud on, wõib Adam Tamm oma ? renditud paadid ujumise maja juures kaldale tõmbada ja seal oma nootasi kuiwatada, kui ka wõrkusid. Paatide wälja wedamiseks saab Adam Tamm mõned weikesed ümmargused puud.
Kalade ära wedamiseks wõib Adam Tamm kõik teed pruukida, mis mõis heina widamiseks tarwitab ja mis ka sillutatud saawad. Peale seda ee Kostiwere rannast kalameeste maja juurde mis mere äärt ja üle Lämmimäe ujumise maja juurde.
2 Peale Adam Tammi, kellel üks pool õigust on ja Jüri Kütti kellel teine pool õiguse, ei anna Baron Ungern Sternberg kellegile luba Ilgasi mõisa meres kalu püüda, ega Ilgasi randa kaldal käia. Kes seda ilma Tammi ehk Kütti lubata teeb, wõid rentnikudest kohtu kätte antud saada.
3 Baron Ungern Sternberg annab Adam Tammile luba, Adam Tammi oma wabatahtmist mööda merd wõi püüdmise õigusi nendes ülewal nimetatud aastade sees, weikestes jägudes teistele rentida, nii kui Adam Tamm seda ise tahab, ega nõua selle ette mingi sugust lisa maksu.
4 Adam Tammi aasta rent on kolm sada (300-) rubla, mis iga aasta esimese Märtsi kuu p. peab ette ära maksetud saama.
5 Mõlemalt poolt ülesütlemine sünnib kolm kuud enne rendi aja lõppu.
6 Adam Tamm lubab Jüri Küttiga, kui oma kaas rentnikuga igapidi auusaste ja ilma tülita elada, nii et mingisugust segadust selle läbi ei tõuse.
7 Kautsion raha on Adam Tamm maksnud üks sada - 100. rubla, mille ette saab iga aasta wiis (5) rbl. intressi.
Ilgas d. 28 Februaril 1892
Rendi andja: Baron Ungern Sternberg
Rendi peale wõtja: Adam Tamm (allkiri)
/järgneb venekeelne tekstiosa, vajab kirjutamist/
Kontrakt.
Ilgasi mõisa perisherra Baron Ungern Sternberg ja Joelehtme walla talupoeg Adam Tamm on tänasel alltähendatud päewal teine teise wahel kolme aasta peale s.o. 1. Märtsi k.p. 1892 aast. kunni 1. Märtsi k.p. 1895 aast. järgmise kontrahi teinud:
Baron Ungern Sternberg annab 1. Märtsi k.p. 1892 aast. Adam Tammile ühe poole Ilgasi mõisa pärast olewa mere kalapüüdmise õigusest (teine pool on Jüri Kütti käes) ja üks pool kalameeste maja ruumidest (teine pool on Jüri Kütti käes) rendi peale. Ahjuküttiks rahnusid ja hagu ja natukene kalameestele magamise õlgi. Adam Tammile on Jüri Küttiga kokku pruukida oma nootade kuiwatamiseks see weikene aed ümber kalameeste maja. Kui sealt ajast peaks sündima rohtu niita, siis wõib Adam Tamm sellest rohust üks pool omale niita (teise poole niidab Jüri Kütt). Kui mõisa heinamaalt on hein koristatud, siis wõib Jüri Kütt, kui ka Adam Tamm oma nootasi wäljaspidi aeda kuiwatada, aga waatab ise järel et mõisa loomad heinamaal käies temale mitte kahju ei tee ja kannab juhtuwal korral ise oma kahju. Sügisel kui meri kala meeste maja juurest külmetanud on, wõib Adam Tamm oma ? renditud paadid ujumise maja juures kaldale tõmbada ja seal oma nootasi kuiwatada, kui ka wõrkusid. Paatide wälja wedamiseks saab Adam Tamm mõned weikesed ümmargused puud.
Kalade ära wedamiseks wõib Adam Tamm kõik teed pruukida, mis mõis heina widamiseks tarwitab ja mis ka sillutatud saawad. Peale seda ee Kostiwere rannast kalameeste maja juurde mis mere äärt ja üle Lämmimäe ujumise maja juurde.
2 Peale Adam Tammi, kellel üks pool õigust on ja Jüri Kütti kellel teine pool õiguse, ei anna Baron Ungern Sternberg kellegile luba Ilgasi mõisa meres kalu püüda, ega Ilgasi randa kaldal käia. Kes seda ilma Tammi ehk Kütti lubata teeb, wõid rentnikudest kohtu kätte antud saada.
3 Baron Ungern Sternberg annab Adam Tammile luba, Adam Tammi oma wabatahtmist mööda merd wõi püüdmise õigusi nendes ülewal nimetatud aastade sees, weikestes jägudes teistele rentida, nii kui Adam Tamm seda ise tahab, ega nõua selle ette mingi sugust lisa maksu.
4 Adam Tammi aasta rent on kolm sada (300-) rubla, mis iga aasta esimese Märtsi kuu p. peab ette ära maksetud saama.
5 Mõlemalt poolt ülesütlemine sünnib kolm kuud enne rendi aja lõppu.
6 Adam Tamm lubab Jüri Küttiga, kui oma kaas rentnikuga igapidi auusaste ja ilma tülita elada, nii et mingisugust segadust selle läbi ei tõuse.
7 Kautsion raha on Adam Tamm maksnud üks sada - 100. rubla, mille ette saab iga aasta wiis (5) rbl. intressi.
Ilgas d. 28 Februaril 1892
Rendi andja: Baron Ungern Sternberg
Rendi peale wõtja: Adam Tamm (allkiri)
/järgneb venekeelne tekstiosa, vajab kirjutamist/
