Nr 61 Kahkwa K. Kohtu een sel 21 Nobr 1866
Paap Karpson ja Fritz Poland ütlewa et Kustaw Karpsoni hagganikun omma nemma sel 16 Nobr ilma pesmata röa wihka pannu, mes peawa sest märaste maa pääl ollema.
Kustaw Karpson om Paap Karpsoni kes säält hagganikust om looga otsima pirru tullega lännu hagganiku mahha tõuganu, et olles se läbbi maja wõinu pallama minna.
Mõisast oma sadetu kubbijas Jürri Lindow kes piddi wölmöldre Peep Lepmani ütten wõtma ja Karpsepa Kusta majan neid rukki perra kaema, nink om ka leidnu hagganikkust 2 wihku pesmata rukki, mes Todsi Peter om ütelnu kui kubbijas Jaan Rikkand oma rukki mõda winu sis om ne 2 wihku mahha saddanu koormast. Jaan Rikkand käsknu ärra wõtta ja ziggadele heita et temma ei nakka neid perra kandma sis on tütrik An Karpson neid haggasniku pandnud. Paapu naine om ütelnu et nemma õige saggedast omma säält rukki ösel toonuwa ja pähestest teri tennuwa ja ka näidanu kes rehheal om ne pikka õlle maan olluwa.
Todsi Peter om üttelnu et Paap Karpson om ka 5 wihku rukki toonu. Ja olles ka Paap linna massina trulle mõisast keige raudega warrastanu.
Gusta Karpson üttel om Märastust rukki weddanu ja om 2 wihku rukki tee pääle mahha saddanu, temma om ne röawihhu maast wõtnu ja koddu winu. Ja tappelust ei olle ennamb ollu kui Paap om tullega tahdnu hagganiku minna looga otsma temma om tulle käest ärra wõtnu ja mahha wisanu end ei olle kumb kumba löönu.
Ette tulli Todsi Peter nink ütel et kubbijas olles käsknu ne mahha saddanu 2 röa wihku Gusta Karpsonil koddo wija et temma ei nakka neid perra kandma. Ja tapelust om temma nännu et Pap om tullega hagganiku lännu ja Gusta om lännu ja tulle käest ärra wõtnu, temma om appi lännu. Paap om temma kinni wõtnu nink ni kauwa om Gusta logaga ärra josknu. Ka ütel Todsi Peter et Paap olles linna massina trulle mõisast toonu, ärra lahknu ja rauwa küllest ärra wõtnu, ka om raud kruwe ollu.
Paap Karpson ütel, et temma sullane om õdago mõtsast tullu ja loga tarre kõrwale pandnu, homugu om loga tagga otsnu ja ei olle leidnu ja perast om tulle wõtnu ja hagganiku lännu tagga otsima, Gusta om jalga josknu ja essa appi kutsnu. Essa om tullu ja käkkistanu tedda ni et temma sinnsamma om mahha jäänu.
Paapu naine ütel et Gusta om essat appi õiganu, et Paap wõtab looga ärra, sis essa josknu ja Paapul kurgust kinni wõtnu ja pitsitanu nink ei olla walla lasknu timma om appi lännu ja walla pästnu. Ja sedda om temma nännu, et rukki om todu ent temma ei tija kost ne röa om todu.
Fritz Obrand om ööse koddu tullu ja rukki ree pääl toonu, ent Paapu naine ei tija kui palju om neid olles ollu kas wihk wai kaits. Zea olles ka se samma öse ne röa ärra söönu. Todsi Peter ütel 5 wihku olla. Paap Karpson üttel et temma om linast omma linna massina tarwis rauwa toonu ja seppal setta lasknu kattel trullil. Olles temma rauwa läbbi pandnu ja ütel polest sadik pandnu. Ja rukkist ei tija temma muud kui F. Obrand om koddu tullen tee päält ütte wihku rukki leinu ja ree pääle jätnu, säält olles zead ööse ärra söönu.
Sel 28 Nobr 1866
Ette tulli Fritz Obrand ja üttel temma olles koddu minnen 2 wihku rukki tee leidnu ja koddu winu. Sääl olles zea ärra söönu. Ja kakkelust ei olla temma nänu ja perrast üttel et wanna Todsi tarrest josnu ja Paapul kurgust kinni nakkanu. Ja Fritz ütel et temma G. Karpsonil hagganikun om rukki nännu.
Ello Obrand ütel et 3 wihku om need rukki ollu mes +++ om saadu ja 2 om ollu mes temma omma pojaga koddu minnen tee päält om leidnu.
Kohhus mõist et rukkist õiget tunnistust es sa et ne röa warrastetu olles ollu jäwa nemma ilma trahwita.
Ent et majan allati tülli ja kakkelust teggewa maswa trahwi waeste ladikul. Wanna Todsi mas, 1 Rubla P. Karpson 1 R. ja Gustav Karpson 1 Rubla, ütte kokko 3 Rubla.
Michel Musting
Rein Oinberg
Jakob Lepland
Nr 61 Kahkwa K. Kohtu een sel 21 Nobr 1866
Paap Karpson ja Fritz Poland ütlewa et Kustaw Karpsoni hagganikun omma nemma sel 16 Nobr ilma pesmata röa wihka pannu, mes peawa sest märaste maa pääl ollema.
Kustaw Karpson om Paap Karpsoni kes säält hagganikust om looga otsima pirru tullega lännu hagganiku mahha tõuganu, et olles se läbbi maja wõinu pallama minna.
Mõisast oma sadetu kubbijas Jürri Lindow kes piddi wölmöldre Peep Lepmani ütten wõtma ja Karpsepa Kusta majan neid rukki perra kaema, nink om ka leidnu hagganikkust 2 wihku pesmata rukki, mes Todsi Peter om ütelnu kui kubbijas Jaan Rikkand oma rukki mõda winu sis om ne 2 wihku mahha saddanu koormast. Jaan Rikkand käsknu ärra wõtta ja ziggadele heita et temma ei nakka neid perra kandma sis on tütrik An Karpson neid haggasniku pandnud. Paapu naine om ütelnu et nemma õige saggedast omma säält rukki ösel toonuwa ja pähestest teri tennuwa ja ka näidanu kes rehheal om ne pikka õlle maan olluwa.
Todsi Peter om üttelnu et Paap Karpson om ka 5 wihku rukki toonu. Ja olles ka Paap linna massina trulle mõisast keige raudega warrastanu.
Gusta Karpson üttel om Märastust rukki weddanu ja om 2 wihku rukki tee pääle mahha saddanu, temma om ne röawihhu maast wõtnu ja koddu winu. Ja tappelust ei olle ennamb ollu kui Paap om tullega tahdnu hagganiku minna looga otsma temma om tulle käest ärra wõtnu ja mahha wisanu end ei olle kumb kumba löönu.
Ette tulli Todsi Peter nink ütel et kubbijas olles käsknu ne mahha saddanu 2 röa wihku Gusta Karpsonil koddo wija et temma ei nakka neid perra kandma. Ja tapelust om temma nännu et Pap om tullega hagganiku lännu ja Gusta om lännu ja tulle käest ärra wõtnu, temma om appi lännu. Paap om temma kinni wõtnu nink ni kauwa om Gusta logaga ärra josknu. Ka ütel Todsi Peter et Paap olles linna massina trulle mõisast toonu, ärra lahknu ja rauwa küllest ärra wõtnu, ka om raud kruwe ollu.
Paap Karpson ütel, et temma sullane om õdago mõtsast tullu ja loga tarre kõrwale pandnu, homugu om loga tagga otsnu ja ei olle leidnu ja perast om tulle wõtnu ja hagganiku lännu tagga otsima, Gusta om jalga josknu ja essa appi kutsnu. Essa om tullu ja käkkistanu tedda ni et temma sinnsamma om mahha jäänu.
Paapu naine ütel et Gusta om essat appi õiganu, et Paap wõtab looga ärra, sis essa josknu ja Paapul kurgust kinni wõtnu ja pitsitanu nink ei olla walla lasknu timma om appi lännu ja walla pästnu. Ja sedda om temma nännu, et rukki om todu ent temma ei tija kost ne röa om todu.
Fritz Obrand om ööse koddu tullu ja rukki ree pääl toonu, ent Paapu naine ei tija kui palju om neid olles ollu kas wihk wai kaits. Zea olles ka se samma öse ne röa ärra söönu. Todsi Peter ütel 5 wihku olla. Paap Karpson üttel et temma om linast omma linna massina tarwis rauwa toonu ja seppal setta lasknu kattel trullil. Olles temma rauwa läbbi pandnu ja ütel polest sadik pandnu. Ja rukkist ei tija temma muud kui F. Obrand om koddu tullen tee päält ütte wihku rukki leinu ja ree pääle jätnu, säält olles zead ööse ärra söönu.
Sel 28 Nobr 1866
Ette tulli Fritz Obrand ja üttel temma olles koddu minnen 2 wihku rukki tee leidnu ja koddu winu. Sääl olles zea ärra söönu. Ja kakkelust ei olla temma nänu ja perrast üttel et wanna Todsi tarrest josnu ja Paapul kurgust kinni nakkanu. Ja Fritz ütel et temma G. Karpsonil hagganikun om rukki nännu.
Ello Obrand ütel et 3 wihku om need rukki ollu mes +++ om saadu ja 2 om ollu mes temma omma pojaga koddu minnen tee päält om leidnu.
Kohhus mõist et rukkist õiget tunnistust es sa et ne röa warrastetu olles ollu jäwa nemma ilma trahwita.
Ent et majan allati tülli ja kakkelust teggewa maswa trahwi waeste ladikul. Wanna Todsi mas, 1 Rubla P. Karpson 1 R. ja Gustav Karpson 1 Rubla, ütte kokko 3 Rubla.
Michel Musting
Rein Oinberg
Jakob Lepland
