Keiserliku Balti Domeeni Walitsuse käskkirja peale sest 13. Januarist 1887 № 467 olid kohtu ette tarwitud Jaan Labidas, endise popsikoha № XVIII pidaja Mihkel Labidas kõige wanem poeg, Ado Labidas lesk Kai Labidas eestkostja Jüri Aren ja tunistajad Hans Keerup ja Jaak Kallits.
Jaan Labidas Kabalast palus, et tema nüid selle popsikoha № XVIII pidajaks saaks kinnitud.
Kai Labidas Ado lesk, eestkostja Jüri Aren palus, et tema ja tema surnud mehe ainus poeg Mihkel Labidas, kes 13 aastad wana on, selle popsi koha pidajaks saaks kinitud ja tema wöölmündriteks wallawanem Peet Tapper ja Jüri Aren säätud, sest tema surnud mehe käes on nimetud koha kontraht olnud ja on see ka täielik selle maatüki pidaja olnud.
Hans Keerup ja Jaak Kallits tunistasid, et Ado Labidas siis kui Reguliirimise aktid 1875 aastal wälja on antud, endise Metsahärrale v. Korkampff-Laue ülesannud, et tema surnud popsi koha XVIII pidaja Mihkel Labida kõige wanem poeg on ja selle peale on siis Regulirungi akt Ado Labida nime peal wälja antud.
Wallawanem Peet Tapper ja Jüri Aren lubasid surnud Ado Labida poja, Mihkel Labida wöölmündriteks hakkata ja selle eest hoolt kanda.
Mõisteti:
Peet Tapper ja Jüri Aren Mihkel Labidas wöölmündriteks kinnitada, sellest protokollist ülemalnimetud käskkirja selletuseks Keiserliko Balti Domeeni Walitsusele selle alandliku palwega ette panna, et Ado Labida poeg Mihkel Labidas tema wöölmündrite eestkostuse all selle popsi koha № XVIII peremeheks saaks kinitud.
See otsus sai kohe ette kuulutud ja kohtukäijatele Appelatsioni säädus tutwaks tejhtud.
Peakohtumees: /allkiri/
Kohtumehed: /allkirjad või ristid/
Keiserliku Balti Domeeni Walitsuse käskkirja peale sest 13. Januarist 1887 № 467 olid kohtu ette tarwitud Jaan Labidas, endise popsikoha № XVIII pidaja Mihkel Labidas kõige wanem poeg, Ado Labidas lesk Kai Labidas eestkostja Jüri Aren ja tunistajad Hans Keerup ja Jaak Kallits.
Jaan Labidas Kabalast palus, et tema nüid selle popsikoha № XVIII pidajaks saaks kinnitud.
Kai Labidas Ado lesk, eestkostja Jüri Aren palus, et tema ja tema surnud mehe ainus poeg Mihkel Labidas, kes 13 aastad wana on, selle popsi koha pidajaks saaks kinitud ja tema wöölmündriteks wallawanem Peet Tapper ja Jüri Aren säätud, sest tema surnud mehe käes on nimetud koha kontraht olnud ja on see ka täielik selle maatüki pidaja olnud.
Hans Keerup ja Jaak Kallits tunistasid, et Ado Labidas siis kui Reguliirimise aktid 1875 aastal wälja on antud, endise Metsahärrale v. Korkampff-Laue ülesannud, et tema surnud popsi koha XVIII pidaja Mihkel Labida kõige wanem poeg on ja selle peale on siis Regulirungi akt Ado Labida nime peal wälja antud.
Wallawanem Peet Tapper ja Jüri Aren lubasid surnud Ado Labida poja, Mihkel Labida wöölmündriteks hakkata ja selle eest hoolt kanda.
Mõisteti:
Peet Tapper ja Jüri Aren Mihkel Labidas wöölmündriteks kinnitada, sellest protokollist ülemalnimetud käskkirja selletuseks Keiserliko Balti Domeeni Walitsusele selle alandliku palwega ette panna, et Ado Labida poeg Mihkel Labidas tema wöölmündrite eestkostuse all selle popsi koha № XVIII peremeheks saaks kinitud.
See otsus sai kohe ette kuulutud ja kohtukäijatele Appelatsioni säädus tutwaks tejhtud.
Peakohtumees: /allkiri/
Kohtumehed: /allkirjad või ristid/
