Rendikontrakt

Saare-Paap No 45 talumaakohtas mis Kahkva wallas Kõw maakonnas on. Kahkwa valla liikme Hindrik Jakobi p. Mening ja Ella Alide Emilie Lepland Gustawi t... sündinus Mening sellesama walla liikme Joosep Kristo p. Kübbarti vahel on järgmine rendikontrakt läbi räägitud ja kindlaks tehtud. 

§1 Hindrik Jakobi p. Mening ja Ella Alide Emilie Lepland. Gustavi t. sündinu Mening annab oma Saare-Paap No 45 talu maast nimelt 72 wakkamaad aija maad, ja 5 nurme mets maad, ja 50 nurme kodu nurme maad, oma toraegsetes piirites ja lootuse olutes ühes heina ja karjamaaga rentnikule Jooseb Kübartile üheks aastaks, see on Aprilli kuu 23 paevast 1914 a kuni Aprilli kuu 23. päevani 1915 a järgmiste tingimistega rendi peale, maaks arwarud olla nurmemaad ja Kärtmani tare juurest 2 wakkamaad kopli maa, ja Kerheidingi piirist heinamaa kraawist saatig, Kurheitingi piirist 3 wakkamaad witsa, mis omaniku tarwitata jääwad, siis annab ka weel omanik rendnikule kabka maad nägemise järgi, suuruses - millega rendnik raahul peab olema.

§2 Talu hoonetest saab rendinik oma tarwitata, nimelt elu majast ede tare, üks aid, kaks küini, kuur, laud, ja keldrist pool ruumi, rehi jääb mõlematele tarwitata, rendnik peab köik, need hooned heas korras hoidma, kattused parantama nii kui omanik juhatab, ja rendnik peab ka weel keldri lae puud aitama juurde wetata ja peale panna ja tarwilikud aiad tegema ja korras hoidma, ja üts kuub lik wetata plokki. 

§3 Rendik maksab omanikule renti kaks sada seitsekümend viis (275) rubla aastas, järmistel tingimistel, 1 aprilliks esimese poole, ja 1 oktobriks teise poole aasta rendist ette, ei peaks aga rendnik neid niimetatud maksu terminist täidma siis peab ta wiiwituseks 10 protsendi juurde maksma ja nõudmise kulud kandma.

§4 Rendnik peab põllum omaniku tahtmise ja juhatuse järele harima linade ala käib rendnik 6 wakkamaad külita 2 mets ja 4 wakkamaad nurme maast, kus enne oter on olnud, kui rendnik peaks ilma omaniki lubata rohkem lina alla külima, siis peab ta iga wakkamaa eest mis rohkem külib omanikule 25 rubla maksma, see on peale rendi kartulade alla wõib rendnik 3 wakkamaa teha wanu ristikheina sööti.

§5 Rendnik peab 2 nurme rukkid maaha tegema, üks nurm mets ja teine nurm nurmemaa peale, järgmise juhatuse järele, sõnnik peab omaniku juhatuse järele üle kõige kesapõldude ühe paksult wetama, sõnnik peab enne Jaanipäewa weetud ja sisse küntud saama, nii peab rukki tarwis maa enne 20 Juuli heaste läbi küntud ja aestud olem, mis rentnis omal kulul peab tegema, rukki peab rendik 1 kuni 20 augustini maaha tegema, puhta kuiwatud ja kaswawa seemnega külima, mitte wähem kui 1/3 wakka iga wakkama peale, ehk nii kuis omanik käseb, ja rentik peab üle kõige weskile luu jahu külima, omanik ostab luujahu kust saab, rentnik omal kulul peab wedama, ja külima, ja rentnik peab omanikule 5 kotti luujahu ostu raha wälja maksma 4 rubla kott. Kõige hiljem kui ta rükki lõikab, nii sama peab rentik oma seemnega 2 nurme ristikheina külima, üks nurm mõts maa ja tõine nurm nurme maa peale, seeme peab hea ja kaswaw jost olema, ja peab 10 naele iga wakkama peale külima ja sell ajal külima kui omanik raahul on, rukki ja ristikheina semme peab rentnik enne külwi omanikule ette näitama et hea ja kaswaw on, kui rentnik peaks ülewal niimetatud nuurmetest rukkid tegemata ehk ristikheina külimata jätma, siis peab ta iga wakkamaa eest mis tegemata jääb omanikule 25 rubla maksma, s.o. peale rendi. Rentnik ei tohi Omaniku lubata wastse ristikheina peale laske karja.

§6 Rentnik maksab selle kohase ülemuse poolt tehtud jaotamise järele, üleültse kõik moona kilja ehk maasaagiga maksetawad wõi orjusega tasutawad kroonu maa ja kogukonna maksud, mis rendniku ja ülewal nimetatud talu maa peaö praegu on kui ka need mis wõimalikul korral seatuse põhjal edaspidi määratakse.

§7 Rentnikul ei ole luba põllu põhku õlgi ristikheinu ja niidu heinu ilma omaniku lubata ei kellelegi laenata ega müija, niisama ei ole rentnikul luba selle talu maa peal mõtsa ega mingisugust kswawad puud raitu ega rikku.

§8 Rentnik peab kesa nurme sees olewad kraawid enne rükki maha tegemist nii ära puhastama kui omanik käseb et wõib kõik ära jooksta nii sama peab rentik kesa ja ristikheina põllute pealt weerwad kiwid ära korjama ja sinna wetama kus omanik käseb.

§9 Rentnik peab omaniku loomasid omas karjas omal kulul ja kasutusel hoitma ja karja laskma, rentnikul peab 10 karielajad üle talwe peetwad olema, wõeraid looma ei tohi rentnik ilma omaniku lubata karja wõtta ja rentnikule selles juhatud anda.

§10 Rentnikul ei ole luba sõnnikud muule wiljale panta, kui ainult rükkile rentnik peab omal kulul wana ristikheina nured sügise ajalt üles küntma nii kui omanik käseb, ja kui rentnik mõnegi tingimisega peaks küntmata jätma, siis peab ta iga wakkama eest mis kündmata jättab omanikule 3 rubla maksma see om peale renti.

§11 Nii sama ei tohi rentniki loomad omanikule mingid kahju teha ja et maja pitamine puhas on ja rentnik ei tohi ei mingisugust põhku hooletuse läbi hukka laske minna ehk ära mätaneta kust talul kahju saab iga niissuguse juhtumiset korral jääb niimetud trahw kindlaks.

§12 Kui omanik ehk rendnik seda kontrakti kuni Jakobi päewani 25 Juulini walla kohtu ees poole üles ütelnud, siis jääb kontrakt waid olemise põhjal endiste tingimistega üheks aastaks etasi makswaks.

Kõige selle tõentamiseks on leppingu tegijad sellele leppingule alla kirjutanud ja tõestawad ei mingisugust waielust ega wastu räägimist selle leppingu wasta tõsta. 

Selles lepingus on parandatud: "talu", "Kerhaiding", "ede", "juuli", "kaswawad", "küntusata", "omanikule", "pitamine" ja "korral", on lugeda; juurde kirjutatud: "5 mutti" ja "4 rubla kott" on lugeda; kustutatud: "5 kotti luujahu", "ära", "l", "14 april omanik" ja "rentnik" ei ole lugeda.

[allkirjad]

Üks tuhat üheksasajal neljal teistkümnendal aastal aprilli kuu neljal teistkümmnendal päewal awaldasiwad eelseiswa rendilepingu Weriora wallakohtu Kahkwa wallamajas Kahkwa wallas elawad Hindrik Jakobi p. Mening, Ella-Alide-Emilie Gustavi tr. Lepland sünd.. Meining ja Karl Jakobi p. Lepland nagu abikaasalik nõuandja ning Joosep Kristo p. Kübard ustawasi tunnistamise tarwis kirjalikult ette. Kõik lepingu osalised on wallakohtule isiklikult tuttawad ja on meil seaduse järele antide tegemiseks õigus mille juures see wallakohus tunnistab, et see leping lepingu osalistele ette on loetud ja nad selle oma enese käega alla on kirjutanud, nimelt: Hindrik Mening, Ella-Alide-Emilie Lepland, Karl Lepland ja Joosep Kübard. Aktide raamatus No 6 all.

Wallakohtu eesistuja [allkiri: A. Piio]

Kohtukirjutaja [allkiri]