Wanna Koiola koggokonna kohtun, Wissel, sel 14mal julil 1869.

Andres Lüüs kaibap, et temma om andnu omma lehma södale Ado Sulz kätte minnewa Jani päiwast 1868 aastal kunni Jani päiwani 1869 aastani; ent lehm om weel Märdi päiwal temmale kätte sanu. Nink temmal om se est 10 rbl rahha 3 aastaiga Ado kaest wõllan olnu ja nüüdgi weel. Ent kui Ado om sedda rahha minnewaasta kätte nõudnu ei olle täl rahha kostki massa olnu ja om selle eest lehma pantis södale andnu.

Nüüd nõwwap lehma taggasi selle Ado Sulz läsja Hello käest, ja tahhap rahha ärra massa, se ütlewat et kaddonu mees üttelnu, kui ta lehma koddo toi, et sedda olle ma omma wõlla eest ostnu ja lehma sulle ma ei anna. 

Läsk Hello Sulz saije temma eest eestsaisjaga Jacob Kooskora ette kutsutus, and temma wastust. Kui minno kaddonu mees se lehma koddo tõi( kunna temma lehma ostma läts kui rahha saap)  - üttel se lehma olle minna Andres Lüüsi käest selle 10 rbl wõlla eest ostnu, mes mul temma käen olli - ostetut ei anna ma en(n)amb taggasi.

Toiselt ütlep Hello Sulz et temma kaddonul mehhel om ka weel uts wankri puratin  kigi telgi nink reddeldega, ütte taosse, klesla nink muid riisto Andres Lüüs kätte jänu.

1. Hello Sulz eestsaisjaga Jacob Kooskora and selle asja ülle tunnistust  - et minna ei tija kos ta sedda lehma ost wai muido Andres Lüüs käest pandis tonu.

2. Tunnistaja Eewa Aripmann and tunnistust, kui kaddonu Ado Sulz lehmaga koddo tulli, sis om ta selleperrast temma kaest küssinu kas assi selge, selle pääl om üttelnu - pea tullewa Janipäiwani,  sis müse ärra ehk osta essi. -

3. Katre Kiga tunnistas kui se lehm sinna sai sis olli iks jut et södale om todu. -

Se 2 ja 3 tunnistaja ütlese, et tälle kiusajile ollesi oigest pusa päle anda, lehm käest arra  wotta, ja koddo saata, sest om natta, et na tüllin omma, kui jo kohto een ütstoist sõimama nakkase. 

4. Mihkel Norring annap tunnistust - et kui kaddonu Ado sedda lehma tomast ööse koddo tulnu, om ta tem(m)a kaest küssinu, kos ollit? om Ado üttelnu, "lehma tõi", kui wõlla eest kätte anti", piddi ma wasta wõtma. 

5. Johhan Peter S. Otsar annap ka se Ado Sulz lehma tomise perrast tunnistust, et ma saije hennele omma rahha eest lehma kätte, om Ado üttelnu.

Kohtu arwaminne: 

Et ne eddimätse tunnistaja Ewa Aripmann  nink Katre Kiga awwlikult tullin Hello Sulz´ga omma ja pusa päle soowiwa anda, mes § 864 p 1.6 perra neid täwwelik-

kus tunnistajas ollema ärra kelap; ent ne kats wimast Mihkel Norring nink Johhna Ostra, kumbe tunnistus kül kokko lääp, ent siski ei olle na sedda kaulu tegge-

mist man ollen kuulnu, mes § 863 p. ka neid täwwelikkus ei luppa. -

Mõistetu: Et selgest 10 rbl Andres Lüüs käen 3 aastat olnu, kige 0/0 ja Andresse omma kõnne perra kui kaddonu Ado Sulz rahha otse ja rahha anda es olle, kuis wõise sis söda lehma kaup tulla, kunna minnewa aasta södapudusse perrast ellaja ni oddawa olli, seperrast ei wõi Andres Lüüs ennamb sedda lehma taggasi sada, nink Hello Sulz peap tedda kui omma, mispäle täl ka õigus tunnistajide kuulmisse perra, et na kül sädussegi perra täwwelisses ei olle arwatu. -

                                    Koggokonna kohtowannemb: Jaan Pihho

                                           do           kohtomees         Peep Tobrelutz

                                            do                 do                 Tomas Hämmlän(n)e

                                                Kirjotaja P Black