PROTOKOLL

Ahja: Protokollid (1887-1889)

LeidandmedEAA.3257.1.4
Kaader
48
Daatum04.12.1887
Protokolli number148
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Ottan Kohtumees
Kotta Piir Kohtumees
Johan Kiljak Kohtumees
Peeter Kripson Peakohtumees

Märt Kuro kaebas, et tema rentnik Johan Kihu sügisest renti 1887 eest 80 rbl. wõlgo, mis tema kätte nõuab.

Johan Kihu wastutas kaebtuse peale, et temal küll 80 rbl. renti wõlgo, aga Märt Kuro ei ole lepingud täitnud, mis nõnda käib:

Puhast raha renti maksa 290 rbl.

10 wakka rükid, 5 waka keswi, 10 waka kaeru, pääle selle 3 lehma suwel rentniku karjuse all ja 2 lehma talwel rentniku põhu peal, 4 lammast ja 2 siga suwel rentniku karjus all ja 4 lammast ning 2 siga talwel rentniku põhu peal ja hobune aasta läbi rentniku põhu peal.

Selle wasta on aga rensi andja rohkem pidanud:

1. suwel 60 lammast rohkem, mis ees nõuab 60 rbl.
2. 2 lehma 2 nädalid rohkem pidanud nõuab 42 rbl.
3. Kartohwlide kelder ei ole temale antud nõuab 25 rbl.
4. 1 wakamaa ristikheina ülesküntud nõuab 25 rbl.
Summa 152 rbl.

Rendist ülejäänud raha 72 rbl. nõuab tema kätte.

Märt Kuro wastutas wasta kaebamise peale, et muido kaup õige, aga lammad ja siga wõinud tema suwel nii palju pidada kui tahab selle pärast on Johan Kihu nõudmine:

punkt 1 kohta tühi
punkt 2 on rohkem pidada wõinud
punkt 3 ei ole wõinud kartohwli keldrid anda, sest et ilusti läbi ei ole saanud
punkt 4 tsead on ristikheina üles tsongind ja on rentnik seda maad keswaks pruukind

Jaan Rässa, kes kauba tegemise juures olnud, tunnistas: Muu kaup on olnud, nõnda kui rentnik üles annud, aga lammid ja siga wõinud rendiandja suwel pidada, nii palju kui tema /rendiandja/ tahab; pääle selle lubanud rentnik kõik nõnda teha, kuida rendiandja soowib.

Jaan Laisk, kes ka kauba tegemise juures olnud, tunnistas: kaup olnud nõnda kui ülesantud, aga lammatse pärast ei ole mitte nimelt ütledut, et nele tükki aga suwel pidada wõib ja kartohwlid wõib rentnik keldri panna, aga mitte kõik kelder pruuki.

Mõiste: Juhan Kihu peab 8 pääwa sees wõlgo jäänud rent 80 rbl. Märt Kuro hääks wälja maksma ja on tema nõudmine Märt Kuro käest tühjaks mõistetud.

Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R. järel 1860 a. §772-774  kuulutud ja õppus antud ülema kohtu käimiseks ja ei olnud Johan Kiho sellega rahul.

Märt Kuro kaebas, et tema rentnik Johan Kihu sügisest renti 1887 eest 80 rbl. wõlgo, mis tema kätte nõuab.

Johan Kihu wastutas kaebtuse peale, et temal küll 80 rbl. renti wõlgo, aga Märt Kuro ei ole lepingud täitnud, mis nõnda käib:

Puhast raha renti maksa 290 rbl.

10 wakka rükid, 5 waka keswi, 10 waka kaeru, pääle selle 3 lehma suwel rentniku karjuse all ja 2 lehma talwel rentniku põhu peal, 4 lammast ja 2 siga suwel rentniku karjus all ja 4 lammast ning 2 siga talwel rentniku põhu peal ja hobune aasta läbi rentniku põhu peal.

Selle wasta on aga rensi andja rohkem pidanud:

1. suwel 60 lammast rohkem, mis ees nõuab 60 rbl.
2. 2 lehma 2 nädalid rohkem pidanud nõuab 42 rbl.
3. Kartohwlide kelder ei ole temale antud nõuab 25 rbl.
4. 1 wakamaa ristikheina ülesküntud nõuab 25 rbl.
Summa 152 rbl.

Rendist ülejäänud raha 72 rbl. nõuab tema kätte.

Märt Kuro wastutas wasta kaebamise peale, et muido kaup õige, aga lammad ja siga wõinud tema suwel nii palju pidada kui tahab selle pärast on Johan Kihu nõudmine:

punkt 1 kohta tühi
punkt 2 on rohkem pidada wõinud
punkt 3 ei ole wõinud kartohwli keldrid anda, sest et ilusti läbi ei ole saanud
punkt 4 tsead on ristikheina üles tsongind ja on rentnik seda maad keswaks pruukind

Jaan Rässa, kes kauba tegemise juures olnud, tunnistas: Muu kaup on olnud, nõnda kui rentnik üles annud, aga lammid ja siga wõinud rendiandja suwel pidada, nii palju kui tema /rendiandja/ tahab; pääle selle lubanud rentnik kõik nõnda teha, kuida rendiandja soowib.

Jaan Laisk, kes ka kauba tegemise juures olnud, tunnistas: kaup olnud nõnda kui ülesantud, aga lammatse pärast ei ole mitte nimelt ütledut, et nele tükki aga suwel pidada wõib ja kartohwlid wõib rentnik keldri panna, aga mitte kõik kelder pruuki.

Mõiste: Juhan Kihu peab 8 pääwa sees wõlgo jäänud rent 80 rbl. Märt Kuro hääks wälja maksma ja on tema nõudmine Märt Kuro käest tühjaks mõistetud.

Mõiste sai kohtukäijatele T.S.R. järel 1860 a. §772-774  kuulutud ja õppus antud ülema kohtu käimiseks ja ei olnud Johan Kiho sellega rahul.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS