Soldat Peep Mõttus kaibas, et temmal 1877/78 aasta tenistusse eest leppitu pärahha 4,48 kop. weel mitte Johann Hermlin käest kätte ei olle sanu. 

Johann Hermlin kostis, et temmal kül Peep Mõttusele pärahha leppitu om ent et temma, Peep Mõttus, ennamb maad põllus tennu ja tõise hainamaa leppitu hainamaa tükki wasta andse, jänu se pärahha selle perrast mahha."

Peter Laas tunnistas, et leppimisse perra Peep Mõttusel se Waskasilla niit hainamaas sanu, keddas Peep Mõttus ka essi hendale sowinu.

Peep Mõttus tunnistas ka essi et temmal ennamb põldu om olnu kui leppitu, ent hainamaa eest ei luppanu temma mitte pärahha mahha jätta. 

Otsus.

Et nüüd Peep Mõttusel temma henda tunnistusse perra kül ennamb maad, kui leppitu, om olnu nink parremba hainamaa olli sanu, om se kohhus mõistnu: Johann Hermlin peab Peep Mõttusele 2 rubla 24 kopkat katte näddala aja sissen masma. 

Suremba kohton käumisse sädus om neile kohton käujatele ette loetus sanu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Jaan Treumuth XXX

  "  Andrus Püwwi XXX

Abbikohtomees Johann Koemõtz XXX