Meie Aulik ja austud möisa Herra Kaebas walla perremeeste peäle et nemmad on sedda kontrahti murdnud mis endise wallitseja Lewesie ning walla wahhel su sannaga on tehtud, ja möisa ja walla Karjama wahhe aid on ärra wöetud sellega et igga perremees peab ühhe tükki wilja ärra leikama isseärranid ruggi leikuse aial. selle peäle on siis ka Tallitaja läbbi käsk antud et peawad leikema need kelle loomad möisa karjamaa peäl keiwad kui ka need kellel karjama wahhel aida on olnud; agga paljo on selle kässu wastu pannud. Moisa Herra agga ütles siib liggi ollejatte Perremeestele wallitsege mis teil parrem, kas üks tük rukkid leigata wöi sedda et loomad igga kord sawad kinni wöetud ja trahwitud kui neid möisa karja maa peält kätte saadakse, se on seadusse järge nenda, kes kontrahti murrab se peab kahjo tassuma. Et Möisa Herra willi se kord kahjo on saand, on tössi sedda peaksid wald tassuma, agga teine kord ei anna körgemate kohtudele sedda kaebada, aeda Möisa herra mitte ei lubba tehha, tehku wald mis tahhab: kui nemmad ei lubba leikuse aega tööle tulla siis saawad keik loomad kellel öigust ei olle, kinni wöetud ja trahwitud, sedda andke keigile perremeestele teäda ja selle peäle peate siis öige wastuse andma.