Jaan Juk wastas et Hans Käost ollewat temmale kõnnelnu et mõtsawaht ollewat tedda püssiga mahha laske lubbanu ja om ennegi temma nõudnu mes perrast sinna sedda ollet lubbanu, agga mitte sõimanu

Johan Suddi l. usko tunnist et Jaan Juk ollewat küssinu et mes perrast sinna minno püssiga mahha lubbat laske, sis käsknu mõtsawaht henda peale kaiwata ja üttelnu H. Juk jätta kurrat minno rahhull kui sa süwwa tahhat kot om tee peal, sö kurat mul ei olle muud sulle anda kui üts kernene lehm.

Johan Mõrro wastas et temma sellest püssiga laskmissest middagi ei tija.

Mõistetu: Et selle tülli man kellegi kahjo ei olle saanu enegi üts tülli asi sai se kaibus tühjas mõistet.