1, Eodem: Mats Tiitsu astus kohtu laua ette ja kaebas, et tal Orast möisa heinamast on heinad warrastud, mis ta 35 leisikast (L18) arwab wäärt ollewad. Sure otsims järrele leitsin ma Allikuüllejöelt heina prowi sullase Tönisa hobbuse eest, ja on arwata, et Tönis on warrastanud, ja issa ütles, et se piddi Tönisu hobune ollema, kelle eest heina prowi leitsin, Aga heinama waht olli minuga, ja näggi kül, kui ma prowi leitsin. Se olli Pühhapäwa hommiku, ja kui ma sealt otsimast tullin, tullid perremees Jürri ja Tönis minu wastu, ja Jürri tulli re wöi sanu pealt mahha, kui ma Tõnisu kääst heinu küssisin, tahtis minuga leppida ja pakkus mulle heinu omast kääst.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Aga heinama waht astus ka ette ja tunistas, et tema on Hansuga Üllejöel käinud ja näggin, kui Hans heina prowi leidis. Ka sedda arwab heinama waht, et sealt wallali heinu mitte ei olle widud, waid kottidega, sest sedda tuntsin ma re jälgedest. Ja selle heina tukka, mis Hans laudilt mahha wiskas, ei näinud ma mitte kust ta wöttis.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Hansu tunistusse mees Johhan Näri ehk ta heina wäddo ja astus ette ja tunis, et tema on Hansul heina wäddamas olnud, öhtu jäi kuhhi polele ja hommiku kui jälle toma läksin, olli kuhhi kahhanenud, ja umes arwata koorma wäärt wöi olla, mis olli ärra widud.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Hansu teine heina wäddaja Mats Tiitsu astus ka kohtu laua ette ja tunistas sedda samma, mis Johhan, et nemad on homiku leidnud heinad kaddunud ollewad, kui palju ei wöi ma üttelda, agga ummes arwata wist koorma wäärt.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Tönis Rütja astus kohtu laua ette ja waidles köik walleks, mis tema peale olli kaebatud, ja ütles, et tema kogguniste ei olle heina warras, ja se proow, mis nemad on leidnud, ollid meie ommad heinad, sest meil olli ka ärjapea ja temude heinu kaswamis. Ja se ei olnud kogguni minu hobbune, kelle söimu pulkade wöi pöhja wahhelt nad heina körsa on kiskunud, waid sällu asse, sest minu hobbune on perremehhe heide peal, mis pärrast mina temale heinu läksin warrastama, minnu käes heinu ei olle.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Jürri Rütja astus kohtu laua ette ja tunis, et tema maease ei olle Hansu heinu ühte körtgi sanud, ja ütles: ma wöin wanduda, meie maease neid ei olle sanud.
Et ma Hansuga tahtsin leppida, tulli sest, ma ei teadnud, et Tönis ilma süta olli, sest ma ei teadnud jo sest asjast mitt suggugi, ja mötlesin ehk Tönnis käis Rede sealt läbbi ja pistis pöuga kotti, sepeale ütlesin ma, ma annan sulle ni palju heinu leppige ärra, agga kui Hans ütles: neid on arwata sau ossa, siis ütlesin ma kohhe, noh siis Tönis on ilma süta, ja ma ei tahtnud siis mitte ennam, ja kui ma pärrast weel kuulda sain, et Tönis Rede sealt kogguni möda ei ollegi käinud, siis tean ma töeste, et meil üks körs Hansu heinu ei olle.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Üllejöe wanna issa astus ka ette ja tunistas, et temma siis on koddu olnud, kui Hans ja heinama waht otsimas käisin, agga meilt ei leidnud nad ühte körtgi, mis hans laudilt mahha wiskas, wöttis ta maast oma kottist, ühhe tukka pöuse, et sellega otsida, ja sedda wiskas ta pärrast mahha, ja mis ta söimu pulkade wahhelt kiskus ollid meie omma ärjapeal heinade addalas.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Sel korral ei möistnud kohhus neile mingisuggust otsust, et nende tunistussed seggased ollid.
Ja kui Hans ja heinama waht mitte selgemat tunnistust ei too, siis ei sa nende assi § 861. järrele mitte kuuldud, jääb polele.
1, Eodem: Mats Tiitsu astus kohtu laua ette ja kaebas, et tal Orast möisa heinamast on heinad warrastud, mis ta 35 leisikast (L18) arwab wäärt ollewad. Sure otsims järrele leitsin ma Allikuüllejöelt heina prowi sullase Tönisa hobbuse eest, ja on arwata, et Tönis on warrastanud, ja issa ütles, et se piddi Tönisu hobune ollema, kelle eest heina prowi leitsin, Aga heinama waht olli minuga, ja näggi kül, kui ma prowi leitsin. Se olli Pühhapäwa hommiku, ja kui ma sealt otsimast tullin, tullid perremees Jürri ja Tönis minu wastu, ja Jürri tulli re wöi sanu pealt mahha, kui ma Tõnisu kääst heinu küssisin, tahtis minuga leppida ja pakkus mulle heinu omast kääst.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Aga heinama waht astus ka ette ja tunistas, et tema on Hansuga Üllejöel käinud ja näggin, kui Hans heina prowi leidis. Ka sedda arwab heinama waht, et sealt wallali heinu mitte ei olle widud, waid kottidega, sest sedda tuntsin ma re jälgedest. Ja selle heina tukka, mis Hans laudilt mahha wiskas, ei näinud ma mitte kust ta wöttis.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Hansu tunistusse mees Johhan Näri ehk ta heina wäddo ja astus ette ja tunis, et tema on Hansul heina wäddamas olnud, öhtu jäi kuhhi polele ja hommiku kui jälle toma läksin, olli kuhhi kahhanenud, ja umes arwata koorma wäärt wöi olla, mis olli ärra widud.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Hansu teine heina wäddaja Mats Tiitsu astus ka kohtu laua ette ja tunistas sedda samma, mis Johhan, et nemad on homiku leidnud heinad kaddunud ollewad, kui palju ei wöi ma üttelda, agga ummes arwata wist koorma wäärt.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Tönis Rütja astus kohtu laua ette ja waidles köik walleks, mis tema peale olli kaebatud, ja ütles, et tema kogguniste ei olle heina warras, ja se proow, mis nemad on leidnud, ollid meie ommad heinad, sest meil olli ka ärjapea ja temude heinu kaswamis. Ja se ei olnud kogguni minu hobbune, kelle söimu pulkade wöi pöhja wahhelt nad heina körsa on kiskunud, waid sällu asse, sest minu hobbune on perremehhe heide peal, mis pärrast mina temale heinu läksin warrastama, minnu käes heinu ei olle.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Jürri Rütja astus kohtu laua ette ja tunis, et tema maease ei olle Hansu heinu ühte körtgi sanud, ja ütles: ma wöin wanduda, meie maease neid ei olle sanud.
Et ma Hansuga tahtsin leppida, tulli sest, ma ei teadnud, et Tönis ilma süta olli, sest ma ei teadnud jo sest asjast mitt suggugi, ja mötlesin ehk Tönnis käis Rede sealt läbbi ja pistis pöuga kotti, sepeale ütlesin ma, ma annan sulle ni palju heinu leppige ärra, agga kui Hans ütles: neid on arwata sau ossa, siis ütlesin ma kohhe, noh siis Tönis on ilma süta, ja ma ei tahtnud siis mitte ennam, ja kui ma pärrast weel kuulda sain, et Tönis Rede sealt kogguni möda ei ollegi käinud, siis tean ma töeste, et meil üks körs Hansu heinu ei olle.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Üllejöe wanna issa astus ka ette ja tunistas, et temma siis on koddu olnud, kui Hans ja heinama waht otsimas käisin, agga meilt ei leidnud nad ühte körtgi, mis hans laudilt mahha wiskas, wöttis ta maast oma kottist, ühhe tukka pöuse, et sellega otsida, ja sedda wiskas ta pärrast mahha, ja mis ta söimu pulkade wahhelt kiskus ollid meie omma ärjapeal heinade addalas.
Kinitas Protocolli ja astus wälja.
Sel korral ei möistnud kohhus neile mingisuggust otsust, et nende tunistussed seggased ollid.
Ja kui Hans ja heinama waht mitte selgemat tunnistust ei too, siis ei sa nende assi § 861. järrele mitte kuuldud, jääb polele.
