Vana-Koiola: Protokolliraamat (1869-1872)
| Leidandmed | EAA.3388.1.2 |
|---|---|
| Kaader | 45 46 |
| Daatum | 01.12.1869 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Wanna Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 1. dezembril 1869.
Kroonu mõtsawaht Jaan Jännes kaibas et nowembri kuul, Andres Jaaska maast sihhi päält 1 pettai 4 werschokit kannu päält paks 1 kuus 3 werchokit kannu päält paks om ärra warrastetu, kui mõtsawht otsma lännu, sis ei olle Andres Jaaska mitte lasknu otsi, enge om tahtnu mõtsa wahile lüwwa, ent pääle selle lännu toist kõrd wõtnu hendaga ütten Mihkel Plakso ja Adam Plakso.
Jaan Jännes ja Mihkel Plakso omma omma püssi pandnu Andres Plakso tarre küllele wälja, ja essi lännu neid warrastetu puid lannu wälja otsma, sis om Andres Jaaska mõllemba püssi wõtnu eesmalt
Mõtsawaht Jaan Jännes nõwwap krono trahwi neide katte puu eest 3 rbl. ja pussi riismisse nink rikmisse eest 15 rbl. Andres Jaaska wastutas, kui mõtsawaht Jaan Jännes eddimalt otsamna käwwe, otse kiik ellotus läbbi ja üttel minnole krono sadus om pussaga laske, kui sa peas manno tullema. Ent tõisel kõrral wõtti omma tarre alt põhhu päält, Jaan Jannese ja Mihkel Plakso pussi maast ja weije tarre se perrast arra et nemma minno ellotuste katte pussega tulliwa ja päälegi ähwartiwa laske. Nink minna ei olle krono metsast üts pind tonu. Mihkel Plakso nõwwap, et kui tem(m)a pussi terwelt taggasi saap, sis aja wiitmise eest kolm rubl, kui ärra om(m)a rikkutu, sis peap parrandamisse kullu masma.
Motsawaht Jaan Jännes ja Mihkel Plakso pandsewa tunnistajas Adam Plakso. Adam Plakso and tunnistust: mõtsawaht wõtt kandu päält mõõdu ja weije sinna, ent sedda pakku es löwwa mitte mes eesmalt olli olnu. Kui otsnu om parsilt ärra loudnu, ent jobba om pak lahatu olnu - perran sedda nänu motsawaht neid lahknuid kokko säädma - sepääle tulno Andres Jaaska manno ja lönu käest lakka.
Andres Jaaskal olli linno pääl ne pakku augusti kuul. -
Pääle se lärmi om Andres Jaaska püssi wõtnu ja tarre weenu.
Mõistetu: Et mõtsawaht Jaan Jännes and ülles, et nowembri kuul ne puu om(m)a sihhi päält kaonu; ja se üte tunnistaja Adam Plakso ütles augusti kuul joba neid pakka Andres Jaaska linno pääl ollewat, selle et poolgi tunnistust ütte ei sünni jääp Andres Jaaska sest puu trahwist prii.
Ent et Andres Jaaska krob - mõtsawargusse otsjide wasta om olnu - massap Andres Jaaska 1 rbl. waeste ladikohe katte näddali sissen ärra. Ent püssi peap hääs kõrran, krono metsaherra een tagasi andma, ke püssa tund. - Se aja henda käen piddamisse eest 3 rbl Jaan Jännesele masma. Mihkel Plakso jääp ilma massuta.
Kogokonna kohtowannemb: Jaan Pihho XXX
do kohtomees Tomas Häm(m)alane XXX
do do Peep Tobre XXX
Mõtsawaht Jaan Jännes nink Mihkel Plakso ei ole selle kohto otsussega rahhu ja tahhap surembat kohhut käwwa. -
Wanna Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 1. dezembril 1869.
Kroonu mõtsawaht Jaan Jännes kaibas et nowembri kuul, Andres Jaaska maast sihhi päält 1 pettai 4 werschokit kannu päält paks 1 kuus 3 werchokit kannu päält paks om ärra warrastetu, kui mõtsawht otsma lännu, sis ei olle Andres Jaaska mitte lasknu otsi, enge om tahtnu mõtsa wahile lüwwa, ent pääle selle lännu toist kõrd wõtnu hendaga ütten Mihkel Plakso ja Adam Plakso.
Jaan Jännes ja Mihkel Plakso omma omma püssi pandnu Andres Plakso tarre küllele wälja, ja essi lännu neid warrastetu puid lannu wälja otsma, sis om Andres Jaaska mõllemba püssi wõtnu eesmalt
Mõtsawaht Jaan Jännes nõwwap krono trahwi neide katte puu eest 3 rbl. ja pussi riismisse nink rikmisse eest 15 rbl. Andres Jaaska wastutas, kui mõtsawaht Jaan Jännes eddimalt otsamna käwwe, otse kiik ellotus läbbi ja üttel minnole krono sadus om pussaga laske, kui sa peas manno tullema. Ent tõisel kõrral wõtti omma tarre alt põhhu päält, Jaan Jannese ja Mihkel Plakso pussi maast ja weije tarre se perrast arra et nemma minno ellotuste katte pussega tulliwa ja päälegi ähwartiwa laske. Nink minna ei olle krono metsast üts pind tonu. Mihkel Plakso nõwwap, et kui tem(m)a pussi terwelt taggasi saap, sis aja wiitmise eest kolm rubl, kui ärra om(m)a rikkutu, sis peap parrandamisse kullu masma.
Motsawaht Jaan Jännes ja Mihkel Plakso pandsewa tunnistajas Adam Plakso. Adam Plakso and tunnistust: mõtsawaht wõtt kandu päält mõõdu ja weije sinna, ent sedda pakku es löwwa mitte mes eesmalt olli olnu. Kui otsnu om parsilt ärra loudnu, ent jobba om pak lahatu olnu - perran sedda nänu motsawaht neid lahknuid kokko säädma - sepääle tulno Andres Jaaska manno ja lönu käest lakka.
Andres Jaaskal olli linno pääl ne pakku augusti kuul. -
Pääle se lärmi om Andres Jaaska püssi wõtnu ja tarre weenu.
Mõistetu: Et mõtsawaht Jaan Jännes and ülles, et nowembri kuul ne puu om(m)a sihhi päält kaonu; ja se üte tunnistaja Adam Plakso ütles augusti kuul joba neid pakka Andres Jaaska linno pääl ollewat, selle et poolgi tunnistust ütte ei sünni jääp Andres Jaaska sest puu trahwist prii.
Ent et Andres Jaaska krob - mõtsawargusse otsjide wasta om olnu - massap Andres Jaaska 1 rbl. waeste ladikohe katte näddali sissen ärra. Ent püssi peap hääs kõrran, krono metsaherra een tagasi andma, ke püssa tund. - Se aja henda käen piddamisse eest 3 rbl Jaan Jännesele masma. Mihkel Plakso jääp ilma massuta.
Kogokonna kohtowannemb: Jaan Pihho XXX
do kohtomees Tomas Häm(m)alane XXX
do do Peep Tobre XXX
Mõtsawaht Jaan Jännes nink Mihkel Plakso ei ole selle kohto otsussega rahhu ja tahhap surembat kohhut käwwa. -