PROTOKOLL

Arussaare: Kohtuistungite protokollid (1884-1889)

LeidandmedEAA.3546.1.4
Kaader
157
158
Daatum30.03.1889
Protokolli number43
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Tapper Peakohtumees
Ado Alle Peakohtumehe abi
Mihkel Rebane Kohtumees
Mart Mangeson Kohtumees

Hindrek Umberg astus ette ja kaebas, et tema sell 23. Aprillil 1888, kui tema Tõnu talusse pooletera meheks on tulnud 60 Leisikat heinu senna talusse sisse on wiinud, aga nüid ei tahtma Tõnu peremees Madis Kuill neid heinu mitte sealt talust ära wiia lasta. Nõudis, et Madis Kuill need heinad temale kätte peaks andma. 

Madis Kuill kostis selle peale, et Hindrek Umberg nappilt sao jao tema talusse heinu sisse on toonud; aga see on nüid Jõulust saadik hobusega kohta kuulamas käinud ja selle läbi palju rohkem heinu talust wälja wedanud, kui sisse toonud, mispärast tema mitte üks kõrs Hindrek Umbergi heinu wälja wiia ei wõima lasta.

Peale selle kaebas Hindrek Umberg, et Tõnu talumaade pealt minew aasta 50 leisikat linu on saanud, mis tema arwamise järel wiiest sortist segamine on olnud; need linad oleks pidanud iga sort ise paika walitsetud saama, aga Madis Kuill on need linad kõik ühte sorti segamini ajanud ja paremad 25 leisikat ära müinud ja pakkuma nüid waesemad 25 leisikat temale. Nõudis, et Madis Kuill temale nende 25 leisika linade hinna 50 rbl. wälja peaks maksma.

Madis Kuill kostis, et 50 leisikat on küll linu saanud, kellest 46 leisikat on üks sort ja 4 leisikat nattuke halwemaid on olnud. Parematest on tema 25 leisikat ära müinud ja saanud 36 rbl. ja Hindrek Umberg jäoks olema 21 leisikat paremaid ja 4 leisikat halwemaid kodus alles. Nende 4 leisika eest lubas  Madis Kuill nii palju Hindrek Umbergile raha kõrwa maksta, kui need parematest alamad olnud.

Wallawanem Jaan Saar andis üles, et Hindrek Umberg on teda neid linu waatama tellinud ja annud üles, et 3 sorti linu olema. Tema on aga kaks sorti seal näinud, 46 leisikat paremaid ja 4 leisikat halwemaid. Need alamad linad olema tema arwamise järel 50 kop. leisikat parematest odawamad.

Mõisteti:

Madis Kuill peab Jüri pääwa aeg see on sell 23. Aprillil 1889 Hindr. Umbergile 10 leisikat sisse toodud heinu kätte andma  ja talust wälja wiia laskma. Omad linad 25 leisikat saab Umberg Kuilli kääst kohe kätte ja Madis Kuill peab kahe sandema leisika linade eest, mis tema H. Umbergi pooltest paremid linu ära on müinud, 1 rbl. raha Hindrek Umbergile 8 pääwa sees wälja maksma.

See otsus sai kohe ette kuulutud ja appellatsioni seadus seletud.

  

Peakohtumees: /allkiri/

Kohtumehed: /allkirjad või ristid/

Hindrek Umberg astus ette ja kaebas, et tema sell 23. Aprillil 1888, kui tema Tõnu talusse pooletera meheks on tulnud 60 Leisikat heinu senna talusse sisse on wiinud, aga nüid ei tahtma Tõnu peremees Madis Kuill neid heinu mitte sealt talust ära wiia lasta. Nõudis, et Madis Kuill need heinad temale kätte peaks andma. 

Madis Kuill kostis selle peale, et Hindrek Umberg nappilt sao jao tema talusse heinu sisse on toonud; aga see on nüid Jõulust saadik hobusega kohta kuulamas käinud ja selle läbi palju rohkem heinu talust wälja wedanud, kui sisse toonud, mispärast tema mitte üks kõrs Hindrek Umbergi heinu wälja wiia ei wõima lasta.

Peale selle kaebas Hindrek Umberg, et Tõnu talumaade pealt minew aasta 50 leisikat linu on saanud, mis tema arwamise järel wiiest sortist segamine on olnud; need linad oleks pidanud iga sort ise paika walitsetud saama, aga Madis Kuill on need linad kõik ühte sorti segamini ajanud ja paremad 25 leisikat ära müinud ja pakkuma nüid waesemad 25 leisikat temale. Nõudis, et Madis Kuill temale nende 25 leisika linade hinna 50 rbl. wälja peaks maksma.

Madis Kuill kostis, et 50 leisikat on küll linu saanud, kellest 46 leisikat on üks sort ja 4 leisikat nattuke halwemaid on olnud. Parematest on tema 25 leisikat ära müinud ja saanud 36 rbl. ja Hindrek Umberg jäoks olema 21 leisikat paremaid ja 4 leisikat halwemaid kodus alles. Nende 4 leisika eest lubas  Madis Kuill nii palju Hindrek Umbergile raha kõrwa maksta, kui need parematest alamad olnud.

Wallawanem Jaan Saar andis üles, et Hindrek Umberg on teda neid linu waatama tellinud ja annud üles, et 3 sorti linu olema. Tema on aga kaks sorti seal näinud, 46 leisikat paremaid ja 4 leisikat halwemaid. Need alamad linad olema tema arwamise järel 50 kop. leisikat parematest odawamad.

Mõisteti:

Madis Kuill peab Jüri pääwa aeg see on sell 23. Aprillil 1889 Hindr. Umbergile 10 leisikat sisse toodud heinu kätte andma  ja talust wälja wiia laskma. Omad linad 25 leisikat saab Umberg Kuilli kääst kohe kätte ja Madis Kuill peab kahe sandema leisika linade eest, mis tema H. Umbergi pooltest paremid linu ära on müinud, 1 rbl. raha Hindrek Umbergile 8 pääwa sees wälja maksma.

See otsus sai kohe ette kuulutud ja appellatsioni seadus seletud.

  

Peakohtumees: /allkiri/

Kohtumehed: /allkirjad või ristid/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS