Adavere: Lepinguraamat (29.03.1891-18.12.1892)
| Leidandmed | EAA.3417.1.53 |
|---|---|
| Kaader |  46  47  48  49 |
| Daatum | 18.12.1892 |
| Protokolli number | 38 |
| Protokolli teema | 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| H. | Kors | Peakohtumees | |
| Kirjutaja | |||
§ 1.
§ 2.
Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sell terminil lahti öeltud ei ole, see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.
§ 3.
Rentnik maksab 84 rubla renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.
§ 4.
Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:
§ 5.
Rentniku kohused: a) koha hoonet olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud, b) Rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud; c) aiad olgu hea korra peal; d) Rentnik ei tohi oma heinamaid teistel ei terwelt ega jäo kaupa koha peal anda ega tegemata jätta; e) kõik wiimane sõnnik mis ülejänud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jääma ilma tasumata; f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik kus kewade tuleb suiwilja külwata piawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama. h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk metspuid mis tema koha peal ennem olliwad, ehk mis tema ise on istutanud, ei ära wija ega maha raiuda, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust tasu pärimast; i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesed ja linnud aawad pidata, kui leitakse siis saawad maha lastud; k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta; l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma lubata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi muu wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal see õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta; m) Selle Liiwlandi talurahwa seaduse, sest 13 Novembril 1860 a. §207 järele ja nende walla kohtu iga aastade ära jautamiste ning seadmiste järel, peab rentnik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad tehja ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jauks tuleb tehja, täesti ära täitma ilma tasumata; n) ilma mõisa teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jaukaupa mõne muu inimise kätte anda, waid § 210 Liiwlandi talurahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastast; o) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elumaja ning muu hoonetest oma sisse tuleja järgmise kätte anda.
§ 6.
Uue elumaja ehituse jauks annab mõisa walitsus materjali ja kannab sele ehituse kulu, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii ka õled kattuse jauks andma. Aitad ja lautad peab peremees oma kuluga ehitama ka õled kattuse jauks andma, mu materjal annab mõisa walitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks; koha ära andmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigust kahju tasumist nõuda.
§ 7.
Põletamise ja tarwituse puud saab rentnik mõisa walitsuse lua järele.
§ 8.
Rentnik peab omad wäljad 4 jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jagu hea ristheina seemnega külwatud ja neljas jagu hea rukki seemnega,
§ 9.
Mõisal on see õigus et ta seda koha tallitust igal ajal wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.
§ 10
Rentnik peab kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundimuste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata wiimane warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi kelle sees olgu kõige wähemini 1 hobust ja 2 weikste pead mis hea korra peal peab olema ülespeetud. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jürri päewa koha pealt ära wia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jürripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad üle peetud. Kui rentnik ühe looma enne küindla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küindla päewa 3 rubla trahwi.
§ 11.
Kui rentnik need ülewalnimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja rendi andja herral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jüripäewa ajal temast lahkuda.
§ 12.
Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järel sest 13. Novembrist 1860 aastast, waid se jäeb oma täie au sisse seisma.
Adaweres sell......
Rendiandja herra wolinik
Rentnik,
Et eesseisew Rendi kontraht osalistele Adawere mõisa wolinikule
Eesistnik
Kirjutaja
§ 1.
§ 2.
Kontraht jookseb aastast aasta peale. Lahti ütlemise termin mõlemilt poolt on 1. November. Kui sell terminil lahti öeltud ei ole, see kontraht jookseb ühe aasta peale edasi.
§ 3.
Rentnik maksab 84 rubla renti. Poole maksab 1 Webruaril , poole 1. Oktobril ette.
§ 4.
Selle koha honede, kattuste ja aiade seisus:
§ 5.
Rentniku kohused: a) koha hoonet olgu hea korra peal ja nimelt nende kattused peawad alati terwed olema, kui nemad mitte ei peaks olema, siis saawad need hooned ja kattused tema kulu peal parantud, b) Rukki wäli olgu hästi aritud ja külitud; c) aiad olgu hea korra peal; d) Rentnik ei tohi oma heinamaid teistel ei terwelt ega jäo kaupa koha peal anda ega tegemata jätta; e) kõik wiimane sõnnik mis ülejänud loomade toitu ja põhku, peab senna koha peale jääma ilma tasumata; f) tööde poolest eesseiswa töö aasta peale kõik kus kewade tuleb suiwilja külwata piawad küntud olema. Rentnik peab kõik kraawid lahti hoidma ja puhastama. h) Rentnik ei tohi marja, õuna ehk metspuid mis tema koha peal ennem olliwad, ehk mis tema ise on istutanud, ei ära wija ega maha raiuda, wait jäewad selle koha iluks ilma miskisugust tasu pärimast; i ) karjas ei tohi rentnik niisugusi koeri mis jänesed ja linnud aawad pidata, kui leitakse siis saawad maha lastud; k) rentnik ei tohi ilma mõisa lubata wabatikusi oma juure elama wõtta; l) õlgi, heinu ega muud põllu põhku ei tohi rentnik ilma lubata ei ära müia, ei wälja lainata ega ühegi muu wiisil ära anda, kui ta aga seda ühe korra teeb, siis on mõisal see õigus aasta lõpetusel seda kohta tema käest ära wõtta; m) Selle Liiwlandi talurahwa seaduse, sest 13 Novembril 1860 a. §207 järele ja nende walla kohtu iga aastade ära jautamiste ning seadmiste järel, peab rentnik awalikud maksud, teod ja kandmised kui kroonu, kihelkonna, walla, jaama ja kõik muud sundimised ja missuguse nime all neid weel peaks olema, mis selle ülewal nimetud koha peal enne on olnud ehk edaspidi tulewad tehja ja maksta, nii kui ka teed mis mõisa jauks tuleb tehja, täesti ära täitma ilma tasumata; n) ilma mõisa teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma koha ei terwelt ega jaukaupa mõne muu inimise kätte anda, waid § 210 Liiwlandi talurahwa seaduse sees sest 13 Novembrist 1860 aastast; o) 1. webruaril enne koha ära andmist on rentniku kohus pool jagu elumaja ning muu hoonetest oma sisse tuleja järgmise kätte anda.
§ 6.
Uue elumaja ehituse jauks annab mõisa walitsus materjali ja kannab sele ehituse kulu, aga peremehed peawad materjali juurde wedama, nii ka õled kattuse jauks andma. Aitad ja lautad peab peremees oma kuluga ehitama ka õled kattuse jauks andma, mu materjal annab mõisa walitsus, ka hoonete ja kattuste parandamine jäeb peremehe hooleks; koha ära andmise juures ei ole peremehel mingi sugust õigust kahju tasumist nõuda.
§ 7.
Põletamise ja tarwituse puud saab rentnik mõisa walitsuse lua järele.
§ 8.
Rentnik peab omad wäljad 4 jaus ja nimelt: 1 wäli kesas, 1 rukkis, 2 sui wiljas, kaheksas jagu peab ristheina all olema. Rentnikul on ära anda kaheksas jagu hea ristheina seemnega külwatud ja neljas jagu hea rukki seemnega,
§ 9.
Mõisal on see õigus et ta seda koha tallitust igal ajal wõib kas ise ehk ka teistel lasta järel katsuda.
§ 10
Rentnik peab kautsioniks kõige nende kontrahti järele enese peale wõetud sundimuste pärast ja kahjude tasumiseks kõik oma liikuwa ja liikumata wiimane warandus ja nimelt iseäranis weel oma tallituse jäetawad wara ehk inventariumi kelle sees olgu kõige wähemini 1 hobust ja 2 weikste pead mis hea korra peal peab olema ülespeetud. Need loomad ei tohi rentnik, kui koha ära annab mitte enne Jürri päewa koha pealt ära wia. Kui heinad, põhud ja õled enne Jürripäewa lõpewad, siis peab rentnik neid ostma, et loomad Jürripäewani saawad üle peetud. Kui rentnik ühe looma enne küindla päewa ära wiib, maksab tema 5 rubla ja pärast küindla päewa 3 rubla trahwi.
§ 11.
Kui rentnik need ülewalnimetud punktid ei pea, kautab ta oma kautsioni ära ja rendi andja herral siis seaduslik õigus teda kohe kohtu teel tema rentitud kohast selle sama aasta lõppul Jüripäewa ajal temast lahkuda.
§ 12.
Kui rentnik enne kontrahti aasta lõpetust peaks ära surema, ja kui mõisa herra lubab, siis käiwad kõik selle kontrahi õigused ja sundmused tema pärijate peal. Kui selle mõisa pidamise ehk pärimise õigus teiste kätte läheb, siis ei sa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwlandi talu rahwa seaduse § 208 järel sest 13. Novembrist 1860 aastast, waid se jäeb oma täie au sisse seisma.
Adaweres sell......
Rendiandja herra wolinik
Rentnik,
Et eesseisew Rendi kontraht osalistele Adawere mõisa wolinikule
Eesistnik
Kirjutaja