Öppetaja Carlblomi herra kaebas kirja läbbi, et mittu kord jubba Arrometsa külla karjat, kirrikumoisa heina ja karjamaa nähha olnud. Sel 1m Junil kui Arrometsa karjat jälle keik söötsit kirriku moisa karjamaa peäl, saatis Öppetaja herra üks innimenne küllas kässugu et kui weel nemmad omma karjat sinna lassewat, sawat lehmat kinni ajatud ja maksawat trahwi; agga kiusto pärrast ollid teine päw sel 2m Junil jälle 23 Arrometsa külla lohmat isna liggi külwanude maadel. Suurem kahjost oida said kirrikomoisa karja aidas kinniajatud, sis karjatsest mitte üks jures ei olnud. -
Peäl sedda saatis Õppetaja herra omma pois küllas teada anda nemmad karjat kinni pantud on ja muidogi ännem ei sawat wälja antud kui sädusse järrel trahwi rahha maklsetud saab.
Tulli sis ka metsawaht Jakob Lorents suur kepp käes agga mitte palwega kui sünikse wait sõimas ja karjus poisi peäl kuddas ta tohhin temma ellajat kinni ajada. Kui Jakob Lorents erra keis tullid Lenu Lorents, Jakobi naene, Rõth Lorents, Jürri naene, Erma perrenaene Leno ja soldat naene Ewa, keik ka suure keppiga ja tahtsid kartusse wäärt karjumesse, soimesse ja ähwardamesse läbbi wälja andmist karri sundida. Agga kui neil ei lubbas mitte enne karjat wälja anda kui panti rahha maksetud, nemmat kiskusit 3 palgit karja aidast mahha ja wiisit omma lehmat erra koddo. Öppetaja herra pois kes sel waewaldel tahtsi wasto seisa, nemmat ajasid keppiga erra, sõimasid la lubbasid silmad wälja löma ja kui üks kord tend üksi kätte sawat surmaks tehha. Ninda sanna soimasid Öppetaja proua, Kooli herra, lapset. tüdruk, ülle ülda keik kes jure tulli, ja teggit muud seukset rummalad tükkit ja häbbematta tööd mis innimestel keige suurem teotusseks arwatas.
Keige ullem ollid metsawaht Jak Lorentse naene Lenu ja Erma perrenaene Leno, siis need ollid weel ni rummalat küssida ja üttelda et mitte üks ei tohhi neil keelda omma karjat kirrikumoisa maa ehk krunti peäl lasta, sis põllu peäl nemmade karjat weel kahjo es olle teinud. -
Öppetaja herra perrib igga perremeste karja peäl 1 Rb ebbed. panti rahha ja kahjo eest et Arrometsa karjat keik kewwadi aeg läbbi temma heina ja karjamaa söödetud on, lehma peäl 1 Rb. ebbed. agga selle rummala räkimesse ja teggemesse eest, et keik üllewal nimmetud innimessid õpetusse märki wiisi trahwitud sawat. -
Hans Peiman kirriku herra pois tunnistab et keik nenda oige olnu kui Öppetaja herra kaebtusse kirri rägib ja kui protokollis üllespantud on.
Annu Jürgens kirriku herra tüdruk tunistab ni sammoti ja on Lenu Lorents tend irmus söimanu ja üttlenu, ah sa kurradi lits sa pead ohra laps sama.
Jaan Peiman muud ei tea tunnistada et temma Arrometsa karjat suurem kahjo teggemissest põllu peäl oidnu, ni kaua kui kirriku herra pois tulnu, ja karjat erra ja kinni ajanu; karjatset jures ei olnud. -
Leno Lorents wastab et temma muud ei olle üttlenu kui, tehke wärrat lahti ja laske minnu ellajat walja, minna maksan 5 Rb. kui ni paljo kahjo tehtud. Temmal olnud seäl 8 lehma.
Röth Lorents wastab et temmal lehmad seäl seis ei olnud, ta on perrenaene kässo peäl liggi keinu ollas ajada abbiks. Temma ei olle middagi räkinu ja üttenu kui, mis teggo se on et ellajat kinni pantakse. Temma ei olle sõimanu ja ka mitte kuulnu et teiset sõimanud. -
Lenu Erman wastab ta ei olle söimanu ja ei olle ka kuulnu et teiset sõimasit, temmal muud seäl ei olnud kui 1 weike mullikas. -
Soldat naene Ewa wastab et temma ei olle mette üks soimanu ja ka mitte sönna kulnu et teiset söimanud, temmal seäl olnu 1 lehm. -
Oppetaja herra pois tunnistab et temma on küll soimanu. -
Moistedi Lenu Erman maksab panti rahha 1 Rbl. ja kahjo eest 25 Kop.
Lenu Lorents maksab omma ellajade eest pantirahha 1 Rbl. Juhan Junki ja Hans Martinsoni ellajate eest pantirahha 2 Rbl. ja maksab temma üksi keik 22 lehma eest kahjo a 25 lehma peäl se on 5 Rbl. 50, sellepärrast et temma teiste ellajad ja wäljalasnu aitast ja ärra ajanu. Waewatse eest ja et nemmad ni irmus roppuste sõimanud sawat Lenu Lorents, Rõth Lorents ja soldat naene Ewa 24 tunis kinni pantud.
Metsawaht Jakob Lorents kes kohtus es tulnu saab tullewa kohtupäw ette nöuetud kui Öppetaja herra sedda sowib ja ka oiguse järrel trahwitud
Öppetaja Carlblomi herra kaebas kirja läbbi, et mittu kord jubba Arrometsa külla karjat, kirrikumoisa heina ja karjamaa nähha olnud. Sel 1m Junil kui Arrometsa karjat jälle keik söötsit kirriku moisa karjamaa peäl, saatis Öppetaja herra üks innimenne küllas kässugu et kui weel nemmad omma karjat sinna lassewat, sawat lehmat kinni ajatud ja maksawat trahwi; agga kiusto pärrast ollid teine päw sel 2m Junil jälle 23 Arrometsa külla lohmat isna liggi külwanude maadel. Suurem kahjost oida said kirrikomoisa karja aidas kinniajatud, sis karjatsest mitte üks jures ei olnud. -
Peäl sedda saatis Õppetaja herra omma pois küllas teada anda nemmad karjat kinni pantud on ja muidogi ännem ei sawat wälja antud kui sädusse järrel trahwi rahha maklsetud saab.
Tulli sis ka metsawaht Jakob Lorents suur kepp käes agga mitte palwega kui sünikse wait sõimas ja karjus poisi peäl kuddas ta tohhin temma ellajat kinni ajada. Kui Jakob Lorents erra keis tullid Lenu Lorents, Jakobi naene, Rõth Lorents, Jürri naene, Erma perrenaene Leno ja soldat naene Ewa, keik ka suure keppiga ja tahtsid kartusse wäärt karjumesse, soimesse ja ähwardamesse läbbi wälja andmist karri sundida. Agga kui neil ei lubbas mitte enne karjat wälja anda kui panti rahha maksetud, nemmat kiskusit 3 palgit karja aidast mahha ja wiisit omma lehmat erra koddo. Öppetaja herra pois kes sel waewaldel tahtsi wasto seisa, nemmat ajasid keppiga erra, sõimasid la lubbasid silmad wälja löma ja kui üks kord tend üksi kätte sawat surmaks tehha. Ninda sanna soimasid Öppetaja proua, Kooli herra, lapset. tüdruk, ülle ülda keik kes jure tulli, ja teggit muud seukset rummalad tükkit ja häbbematta tööd mis innimestel keige suurem teotusseks arwatas.
Keige ullem ollid metsawaht Jak Lorentse naene Lenu ja Erma perrenaene Leno, siis need ollid weel ni rummalat küssida ja üttelda et mitte üks ei tohhi neil keelda omma karjat kirrikumoisa maa ehk krunti peäl lasta, sis põllu peäl nemmade karjat weel kahjo es olle teinud. -
Öppetaja herra perrib igga perremeste karja peäl 1 Rb ebbed. panti rahha ja kahjo eest et Arrometsa karjat keik kewwadi aeg läbbi temma heina ja karjamaa söödetud on, lehma peäl 1 Rb. ebbed. agga selle rummala räkimesse ja teggemesse eest, et keik üllewal nimmetud innimessid õpetusse märki wiisi trahwitud sawat. -
Hans Peiman kirriku herra pois tunnistab et keik nenda oige olnu kui Öppetaja herra kaebtusse kirri rägib ja kui protokollis üllespantud on.
Annu Jürgens kirriku herra tüdruk tunistab ni sammoti ja on Lenu Lorents tend irmus söimanu ja üttlenu, ah sa kurradi lits sa pead ohra laps sama.
Jaan Peiman muud ei tea tunnistada et temma Arrometsa karjat suurem kahjo teggemissest põllu peäl oidnu, ni kaua kui kirriku herra pois tulnu, ja karjat erra ja kinni ajanu; karjatset jures ei olnud. -
Leno Lorents wastab et temma muud ei olle üttlenu kui, tehke wärrat lahti ja laske minnu ellajat walja, minna maksan 5 Rb. kui ni paljo kahjo tehtud. Temmal olnud seäl 8 lehma.
Röth Lorents wastab et temmal lehmad seäl seis ei olnud, ta on perrenaene kässo peäl liggi keinu ollas ajada abbiks. Temma ei olle middagi räkinu ja üttenu kui, mis teggo se on et ellajat kinni pantakse. Temma ei olle sõimanu ja ka mitte kuulnu et teiset sõimanud. -
Lenu Erman wastab ta ei olle söimanu ja ei olle ka kuulnu et teiset sõimasit, temmal muud seäl ei olnud kui 1 weike mullikas. -
Soldat naene Ewa wastab et temma ei olle mette üks soimanu ja ka mitte sönna kulnu et teiset söimanud, temmal seäl olnu 1 lehm. -
Oppetaja herra pois tunnistab et temma on küll soimanu. -
Moistedi Lenu Erman maksab panti rahha 1 Rbl. ja kahjo eest 25 Kop.
Lenu Lorents maksab omma ellajade eest pantirahha 1 Rbl. Juhan Junki ja Hans Martinsoni ellajate eest pantirahha 2 Rbl. ja maksab temma üksi keik 22 lehma eest kahjo a 25 lehma peäl se on 5 Rbl. 50, sellepärrast et temma teiste ellajad ja wäljalasnu aitast ja ärra ajanu. Waewatse eest ja et nemmad ni irmus roppuste sõimanud sawat Lenu Lorents, Rõth Lorents ja soldat naene Ewa 24 tunis kinni pantud.
Metsawaht Jakob Lorents kes kohtus es tulnu saab tullewa kohtupäw ette nöuetud kui Öppetaja herra sedda sowib ja ka oiguse järrel trahwitud
