Üks tuhat kaheksasada üheksakümmend neljandamal aastal Decembrikuu kuuetistkümnemal päewal ilmusiwad Lümmada walla talumehed Jüri Adu poeg Kepp ja Aleksander Andruse poeg Ups ja palusiwad järgmist suusõnalist leppingut kirja panna.
Jüri Kepp annab Aleksander Ups'ile omast kohast "Allika" No 3, mis on Attla külas, õhe neljandama osa kaheteistkümneks (12) aastaks rendi pääle, 1 Januarist 1895 a. hakates. Selle eest maksab Aleksander Ups Jüri Kepp'ile aastas wiisteistkümmend (15) rubla renti, mis igal aastal 1 Jüri kp. peab maksetud olema. See rent jäeb kuni 1906 aastani muutmata, kui mitte mõnda iseäralikku muutmist maade asjas Kohtute poolest ette ei tule. Kui Aleksander Ups kaubast taganeb, ehk rendi maksmie järele jätab, siis maksab temma Jüri Kepp'ile kakskümmend (20) rubla, kui Jüri Kepp taganeb, siis maksab temma Aleksander Ups'ile nelikümmend (40) rubla. Kauba kinnitamiseks maksab Aleksander Ups Jüri Kepp'ile wiisteistkümmend (15) rubla, mis 1906 aasta rendiks jäeb Teede, sildade ja aidade parandamisest wõtab Aleksander Ups oma pääle neljandama osa ja igakordse wastupanemise eest maksab Kepp'ile üks (1) rubla. Jüri Kepp annab annab alseiswad maatükist Aleksander Ups kätte kaheteistkümneks aastaks tarwitada: 1) Põldudest: Suuriluu saatust 1 põld, Pätsumaalt 1 põld, Uuendi pollust põldu, Saarissaadult 1 põld, Säärdewa põllul 1 põld, Wendrase põllult 1 põld, Pälli põllult 1 põld, Fingisaarelt 1 põld Reesmõõduse põllult 1 põld, Saareniidi tagaselt 1 põld, Ninawärawa põllult 1 põld, Nurkepõkse põllul 3 põldu, Äiki põldudes 2 põldu, Nurme põllult2 põldu, Alepe põllul 3 1/2 põldu, Sälu põllul 2 põldu, Paasikust 2 põldu, Paju põllult 1 põld, Kuneri põllult 1 põld, Wallindi eest 1 põld Suuresajas 1 põld, Kõrwe niidi ajast 1 põld ja Pisku niidi ajast 1 põld.
2) Heinamaadest: Suurest metsast Hundiaugult 1 maa, Kaigumaal 1 maa. Nende heinamaade päält saab rentnik omale rehe puid, aga in säält otsas, siis peab rentnik ise omale puid otsima kust saab. Hausla metsast, Riiguniidist 1 maa, Ailkiwilt 1 maa, Saareniidi tagant 1 maa, Siigagu mäe alt 1 maa ja Küünimäe otsa alt 1 maa.
Rentnik saab Hautsla metsa rannamaa heinamaast ka osa. Ühte on äraniita Kõrwe- ja Akki niidist kumbagist 1 maa, Salawast, Jaanisoost ja Söödismäe liiwa alt igast ühest ka üks maa kokku ära niita.
et Jüri Kepp kirjuta ei mõista siis kirjutas tema eest ta palwe peale alla Jaak Klook <allkiri>
Aleksander Ups <allkiri>
Lümmada Walla Kohus tunnistab, et mõlemad lepingu tegiad pooled palelikult kohtule tuntud on, et nemad õigust pole kautanud lepingusi teha ja et Aleksander Ups omakäega allakirjutas aga Jüri Kepp eest, kes kirjutada ei mõistnud, kirjutas alla omma käega tema palwe pääle Jaak Klook.
Kohtu Eesistuja J Knaps <allkiri>
liikmed: M. Pehme <allkiri> E. Uus <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja: A Leppardt <allkiri>
Üks tuhat kaheksasada üheksakümmend neljandamal aastal Decembrikuu kuuetistkümnemal päewal ilmusiwad Lümmada walla talumehed Jüri Adu poeg Kepp ja Aleksander Andruse poeg Ups ja palusiwad järgmist suusõnalist leppingut kirja panna.
Jüri Kepp annab Aleksander Ups'ile omast kohast "Allika" No 3, mis on Attla külas, õhe neljandama osa kaheteistkümneks (12) aastaks rendi pääle, 1 Januarist 1895 a. hakates. Selle eest maksab Aleksander Ups Jüri Kepp'ile aastas wiisteistkümmend (15) rubla renti, mis igal aastal 1 Jüri kp. peab maksetud olema. See rent jäeb kuni 1906 aastani muutmata, kui mitte mõnda iseäralikku muutmist maade asjas Kohtute poolest ette ei tule. Kui Aleksander Ups kaubast taganeb, ehk rendi maksmie järele jätab, siis maksab temma Jüri Kepp'ile kakskümmend (20) rubla, kui Jüri Kepp taganeb, siis maksab temma Aleksander Ups'ile nelikümmend (40) rubla. Kauba kinnitamiseks maksab Aleksander Ups Jüri Kepp'ile wiisteistkümmend (15) rubla, mis 1906 aasta rendiks jäeb Teede, sildade ja aidade parandamisest wõtab Aleksander Ups oma pääle neljandama osa ja igakordse wastupanemise eest maksab Kepp'ile üks (1) rubla. Jüri Kepp annab annab alseiswad maatükist Aleksander Ups kätte kaheteistkümneks aastaks tarwitada: 1) Põldudest: Suuriluu saatust 1 põld, Pätsumaalt 1 põld, Uuendi pollust põldu, Saarissaadult 1 põld, Säärdewa põllul 1 põld, Wendrase põllult 1 põld, Pälli põllult 1 põld, Fingisaarelt 1 põld Reesmõõduse põllult 1 põld, Saareniidi tagaselt 1 põld, Ninawärawa põllult 1 põld, Nurkepõkse põllul 3 põldu, Äiki põldudes 2 põldu, Nurme põllult2 põldu, Alepe põllul 3 1/2 põldu, Sälu põllul 2 põldu, Paasikust 2 põldu, Paju põllult 1 põld, Kuneri põllult 1 põld, Wallindi eest 1 põld Suuresajas 1 põld, Kõrwe niidi ajast 1 põld ja Pisku niidi ajast 1 põld.
2) Heinamaadest: Suurest metsast Hundiaugult 1 maa, Kaigumaal 1 maa. Nende heinamaade päält saab rentnik omale rehe puid, aga in säält otsas, siis peab rentnik ise omale puid otsima kust saab. Hausla metsast, Riiguniidist 1 maa, Ailkiwilt 1 maa, Saareniidi tagant 1 maa, Siigagu mäe alt 1 maa ja Küünimäe otsa alt 1 maa.
Rentnik saab Hautsla metsa rannamaa heinamaast ka osa. Ühte on äraniita Kõrwe- ja Akki niidist kumbagist 1 maa, Salawast, Jaanisoost ja Söödismäe liiwa alt igast ühest ka üks maa kokku ära niita.
et Jüri Kepp kirjuta ei mõista siis kirjutas tema eest ta palwe peale alla Jaak Klook <allkiri>
Aleksander Ups <allkiri>
Lümmada Walla Kohus tunnistab, et mõlemad lepingu tegiad pooled palelikult kohtule tuntud on, et nemad õigust pole kautanud lepingusi teha ja et Aleksander Ups omakäega allakirjutas aga Jüri Kepp eest, kes kirjutada ei mõistnud, kirjutas alla omma käega tema palwe pääle Jaak Klook.
Kohtu Eesistuja J Knaps <allkiri>
liikmed: M. Pehme <allkiri> E. Uus <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja: A Leppardt <allkiri>
