Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend wiiendamal aastal Januari kuu seitsemal päewal ilmusiwad Lümmada Walla Kohtusse Lümmada walla talumehed Peeter Pärdi poeg Kuiwjõgi ja Mihkel Kusta poeg Tammik, kes palusiwad allseiswat lepingut aktiraamatusse kirjutada. Mina Peeter Kuiwjõgi laenan Mihkel Tammik'ule seitsekümmend kaks (72) rubla puhtas rahas wiie (5) protsenti alla aastas saja päält. Sellest summasst peab Mihkel Tammik minule ehk minu pärijatele 1895 aasta Mihkli päewaks kakskümmed (20) rubla ärra maksma, aga puuduwa summaga wiiekümnekahe rublaga kannatan mina edaspise ajani ja tema maksab seda mulle nii kuidas tema jõuuab. Kui tema mulle Mihklipäewaks 1895 a. ei ole seda raha äramaksnud, siis jääb mulle õigus ilma mingisuguse lubata tema must ruun hobune, 8 a. wana ära tuua ja omale pärida.
Mina Mihkel Tammik olen Peeter Kuiwjõgilt seitsekümmend kaks (72) rubla selges rahas laenuks saanud ja saan temast, laenuandjast, ette pandud tingimised punkti pääl ära täitma. Ehk kui mina peaks surema, siis on minu pärijad seda wõlga kohustatud Peeter Kuiwjõgile ehk tema pärijatele wäljamaksma. Pääle selle on Peeter Kuiwjõgi Mihkel Tammikule kaks pulli söömise pääle annud, üks on 3 a. wana ja teine on 2 a. wana, mille eest Kuiwjõgi Tammikule wiiis (5) rubla aastas looma päält tasumist ja söötmise raha maksab. See söötmise raha saab wõla summast maha arwatud. Söötmise raha maksmise aeg hakkab Mihkli päewast 1894 a.
Peter Kuiwjõgi <allkiri> Et Mihkel Tammik kirjutada ei moista siis kirjutas tema eest ta palwe pealee alla Ado Wamus <allkiri>
Lümmada Walla Kohus tunnistab, et Peeter Kuiwjõggi ja Mihkel Tammik mõlemad Kohtule palelikult tuntud on, et nemad õigust pole kautanud lepingusi omawahel maha teha ja et Peeter Kuiwjõgi omkäega oma nime alla kirjutas, aga Mihkel Tammiku eest kirjutas tema paleliku palwe pääle, et tema ise kirjutada ei mõistnud, Ado Wammus oma käega alla.
Kohtu Eesistuja J. Knaps <allkiri>
liikmed M. Pehme <allkiri> E Uus <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend wiiendamal aastal Januari kuu seitsemal päewal ilmusiwad Lümmada Walla Kohtusse Lümmada walla talumehed Peeter Pärdi poeg Kuiwjõgi ja Mihkel Kusta poeg Tammik, kes palusiwad allseiswat lepingut aktiraamatusse kirjutada. Mina Peeter Kuiwjõgi laenan Mihkel Tammik'ule seitsekümmend kaks (72) rubla puhtas rahas wiie (5) protsenti alla aastas saja päält. Sellest summasst peab Mihkel Tammik minule ehk minu pärijatele 1895 aasta Mihkli päewaks kakskümmed (20) rubla ärra maksma, aga puuduwa summaga wiiekümnekahe rublaga kannatan mina edaspise ajani ja tema maksab seda mulle nii kuidas tema jõuuab. Kui tema mulle Mihklipäewaks 1895 a. ei ole seda raha äramaksnud, siis jääb mulle õigus ilma mingisuguse lubata tema must ruun hobune, 8 a. wana ära tuua ja omale pärida.
Mina Mihkel Tammik olen Peeter Kuiwjõgilt seitsekümmend kaks (72) rubla selges rahas laenuks saanud ja saan temast, laenuandjast, ette pandud tingimised punkti pääl ära täitma. Ehk kui mina peaks surema, siis on minu pärijad seda wõlga kohustatud Peeter Kuiwjõgile ehk tema pärijatele wäljamaksma. Pääle selle on Peeter Kuiwjõgi Mihkel Tammikule kaks pulli söömise pääle annud, üks on 3 a. wana ja teine on 2 a. wana, mille eest Kuiwjõgi Tammikule wiiis (5) rubla aastas looma päält tasumist ja söötmise raha maksab. See söötmise raha saab wõla summast maha arwatud. Söötmise raha maksmise aeg hakkab Mihkli päewast 1894 a.
Peter Kuiwjõgi <allkiri> Et Mihkel Tammik kirjutada ei moista siis kirjutas tema eest ta palwe pealee alla Ado Wamus <allkiri>
Lümmada Walla Kohus tunnistab, et Peeter Kuiwjõggi ja Mihkel Tammik mõlemad Kohtule palelikult tuntud on, et nemad õigust pole kautanud lepingusi omawahel maha teha ja et Peeter Kuiwjõgi omkäega oma nime alla kirjutas, aga Mihkel Tammiku eest kirjutas tema paleliku palwe pääle, et tema ise kirjutada ei mõistnud, Ado Wammus oma käega alla.
Kohtu Eesistuja J. Knaps <allkiri>
liikmed M. Pehme <allkiri> E Uus <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
