Wana Koiola Pikka silla /Raaja/ motsawahi maajan sel 3tal weebruaril 1870.

Nööri raamatuhe kirjotetu, sel 12tal mail 1870.

Olliwa Kroono metsaherra kirja pääle, mis sel 30tal januaril 1870 Nr 11 - kokko tulnu, mõtsawahi Peter Jaansoni käest, mõtsawahi kattust nink hoonit wasta wõtma, ja wahtse mõtsawahi Hans Rihm andma nimelt

II. Tarto metsaherra E. Leucfeld

 Wanna Koiola wallawanemb S. Härms

 Kogokonna kohtowanemb Jaan Pihho

 Kohtomees  Peep Tobree

Wastne mõtsawaht Peter Jaanson, kes jo octobri kuul 1869 aastal sest kottusest om wälja lännu ja nüüd Joosu wallan ellap olli ka kässu saanu omma kotust käest andma tulla. 

Saije neist ülewelnimetetu ametimehist ülekaetus nink olli:

1. Rehemaja  a) kos üts waikene kambre otsan ütte wäiko aknaga, wiis kõwwa kruuti ent üts puudup, muld põrmand kambrel al nisama ka rehe tarel, ent neeki kakkenu, ja haude täüs, kambrel üts us mes wälja käüp hengiga rawwatse. 

b) rehe tarre katte waiko aknaga, kellest wana mõtsawaht kats ust, üts mes rehe ala, nink tõine mes kambrehe lääp neide ussi külest, om wanna mõtsawaht Peter Jaanson ne henge mes neil ussil enne külen olnu, ära wõtnu, nink ja ütte wana asemele pandnu.

Üts ahi, mes ka seda kambret pidi kütma, om selgest maa kiwest tettu, ni et hirm om tuld sisse tetta. -

c) Rehe alone katte suurde wäredega nink üts aganik otsan. 

Ülle koige selle rehe kambre ja rehe-alotse kattus om kogoni kohhen ja tahap hääd parandamist,  mes nüüd ei wõi ära saada arwatus, kui paljo sinna õlgi ära kullup , selle et paks lumi om kattusse pääl, jääp se arwamine kewade pääle kui lumi ära om lännu.

2. Karja laut nink ole küün üttesse kattusse al, katte ussega, küünil ei ole sukugi ust een ent lauda ussel omma henge ara kistu ja us perra jättetu. Kattus om kogoni lagonu ja jääp se arwamine kewade pääle, ni kui rehe maajalgi. 

Lauda sain mes põhja wasta om neli kõrda palke alt ära mädanu.

3.Ait ütte ussega, kellest muud ei wõi üleskirjotedus saada, selle et wana mõtsawah Peter Jaansoon ei ole esi tulnu ei ka seda aida wõtti toonu, ehk muude läbi saatnu. -

4. Wihtmise san ilma kattuseda nink usseta. -

Usaija ümbre aija omma kiik lagonu, ni sama ka roodja ara hääwitedu.

Palotus puid, mes tema kroonu metsast aasta jago om saanu ei ole sugugi peran.

Elaja toito ei ole enamb peran, kui arwat kohtomeeste üle kaemise perra, kui 33 kuppo pikki õlgi, 2 koormat haino, 40 puuda pudi õlgi, aganist ei suguke.

Sitta üle kõige arwata 25 koormat. -

Röa külwi, nink suwe wilja seemendamise maa üle kaemine jääp kewade pääle kui lumi ära lät.

Üts muldherne palk mes talo mes talo majade wundamentide wasta, külma aiga külma kin(n)i peab, om wana metsawaht ära weenu, ehk ära palotanu.

                               Metsaherra E. Leucefeld

                              Wallawanemb: S. Härms

                     Kogokonna kohtowanemb  J. Pihho

                                               Kohtomees  Peep Tobree  XXX

                                               Mõtsawaht H. Rihm