Vana-Koiola: Protokolliraamat (1869-1872)
| Leidandmed | EAA.3388.1.2 |
|---|---|
| Kaader | 84 85 86 |
| Daatum | 13.07.1870 |
| Protokolli teema | 5. Kahjutasu; 6. Töö- ja teenistussuhted |
| Märkused | nous - nõudis; kongi - kuskilgi; ratta ronga - ratta rehvi? |
Wana Koiola kogokonna kohtun, sel 13tal julil 1870.
Peep Tobree
kohtomees Toomas Hämalane
do Joosep Kurwitz
Põlwa opetaja kiri, sel 2 juli s.a. Nr 203, kaibus Mihkel Härms mattusse risti tahwli riismise perast Jaan Sainas pooja Mihkel Saina päle, mes sel 15 junil s.a. om see nimetetu 12-13 aastase poisi läbi sündinu - saije ette kuulutetu, Jaan Sainas ja tema pooja Mihklile.
Seda kuulden ütles Jaan Sainast, mis opetaja om wõlsnu, mino poig ei ole nii wana, kui sääl ülesantu.
Mihkel Sainast ütles et tema risti tahwlit muuga mitte ole maha kangutanu, kui palja kaega - kui weel küsetus saije kelle käsu ehk mis tarbe pääle ta seda tennu - es anna se pois määrastki wastust. Muud kui ütles pääle mahakiskmise om ta karmanihe pandu ja kodo weenu.
Jaan Sainas kaest nous kog. kohus mes tarbis om sino poig seda tahwlit pruuknu, ütles tema "see kurati tahwli olli mino poig ütte molli pääle pandnu. Kui poig om naanu Põlwa minema sis om ta weel ene minekit üttelnu omale poojale ära mine aida kohegi ei ka putku poodin määrastki paberid, " seda ei ole sugu meelde tulnu keelda, et mattuse aija pääle es pea minema. -
Kui weel kusiti mis tarbes Jaan Sainas oma poiga Põlwa saate ütel tema kohtomehele Peep Tobrele "ole sina waik mes see sinole puttup.
Moistetu: Et selgest nätta Jaan Saina omast juttust, keelden, poig es pea aida minema ei ka midagi putma, unetaden üttelda ka mitte mattuse pääle minna; kost selgest natta et tema poig joba saaratse hirmsa wallatustega tutwa keda ta es pea mitte ütsinda laskma minna - massap seeperast Jaan Sainas oma pooja kurja töö eest se tahwli perrandamise kullo, tulgo masma ni paljo kui tulep, seda saap kohus laskma ära tetta. Süü - ja häu tundmata oleki eest kogokonna kohto een - üttelden opetaja tema pooja wanutust wõlsis ten(n)u, weel kog kohut üle ultse kiigel häbemata wiisil trotsnu nink kohtomehe ütelnu, et sino asi siija ei ole saap Jaan Sainas 30 witsa lööki. Tema poig Mihkel jälle 10 witsa löögiga trahwitus - et ta edespäidi säärast hirmsast surma süü ehk pääwaralist riismist es tees.
Jaan Sainas kuulut et ta pääle 60 aasta wana nink henda trahwi ei lase.
Niisama ka omal poojal Mihklil ütlep koolelsklemise häda /
Kogokonna kohtowanemba eest Peep Tobree XXX
Kohtomees Toomas Hämalane XXX
do Joosep Kurwitz XXX
Kirjotaja P Black
#
Man olliwa kohtowanemb Jaan Pihho
Kohtomees Toomas Hämalane
do Peep Tobree
Jaan Lutzula kaibap: peremees Ando Hurt teda pesnu olewat, selleperast et tema pika ratta ronga kodo jätnu hakku wedaden. Nõwwap seda mes kohus arwap süü wäärt ollew.
Ando Hurt wastutas, et Jaan Lutzula üttelnu temale sõimaten maru peni, seepäle ei ole ta weel wasta sõimanu, wähemb teda löönu.
Ei kae ka sugugi hobese perra, enge lääp ega pühapäiw kottost ära, ilma et mina temale luba anna. -
Kaiwataw pand Peter Lutz tunistajas, ke tunistust and, seda temaom kuulno et Jaan Lutzula alati peremehele wasta pand om ka Ando Hurtle, sina maru peni. -
Jaan Lutzula nõwwap henda Ando Hurt mant kogoni wallale. -
Mõistetu: Et se awalik, et Jaan Lutzula oma peremehe wasta grob olnu, wõttap oma noudmise perra henda peremehest wallale./Kongi ta seeni ka ilma kohtuda ole teenu, wõip: per. peremehe mant ära minna, aga ilma selle aaja palgata mes tema teeninu, päälegi weel kiige tarwilikumbal töö aajal ära lääp. -
Kohto otsus kuulutetu, nink suuremba kohto kaumise säädus § 772, 773 n. 774 p. ette loetu.
Kohtowanemb: Jaan Pihho
Kohtomees Toomas Hämalane
do Peep Tobre
Kirjotaja P Black
Wana Koiola kogokonna kohtun, sel 13tal julil 1870.
Peep Tobree
kohtomees Toomas Hämalane
do Joosep Kurwitz
Põlwa opetaja kiri, sel 2 juli s.a. Nr 203, kaibus Mihkel Härms mattusse risti tahwli riismise perast Jaan Sainas pooja Mihkel Saina päle, mes sel 15 junil s.a. om see nimetetu 12-13 aastase poisi läbi sündinu - saije ette kuulutetu, Jaan Sainas ja tema pooja Mihklile.
Seda kuulden ütles Jaan Sainast, mis opetaja om wõlsnu, mino poig ei ole nii wana, kui sääl ülesantu.
Mihkel Sainast ütles et tema risti tahwlit muuga mitte ole maha kangutanu, kui palja kaega - kui weel küsetus saije kelle käsu ehk mis tarbe pääle ta seda tennu - es anna se pois määrastki wastust. Muud kui ütles pääle mahakiskmise om ta karmanihe pandu ja kodo weenu.
Jaan Sainas kaest nous kog. kohus mes tarbis om sino poig seda tahwlit pruuknu, ütles tema "see kurati tahwli olli mino poig ütte molli pääle pandnu. Kui poig om naanu Põlwa minema sis om ta weel ene minekit üttelnu omale poojale ära mine aida kohegi ei ka putku poodin määrastki paberid, " seda ei ole sugu meelde tulnu keelda, et mattuse aija pääle es pea minema. -
Kui weel kusiti mis tarbes Jaan Sainas oma poiga Põlwa saate ütel tema kohtomehele Peep Tobrele "ole sina waik mes see sinole puttup.
Moistetu: Et selgest nätta Jaan Saina omast juttust, keelden, poig es pea aida minema ei ka midagi putma, unetaden üttelda ka mitte mattuse pääle minna; kost selgest natta et tema poig joba saaratse hirmsa wallatustega tutwa keda ta es pea mitte ütsinda laskma minna - massap seeperast Jaan Sainas oma pooja kurja töö eest se tahwli perrandamise kullo, tulgo masma ni paljo kui tulep, seda saap kohus laskma ära tetta. Süü - ja häu tundmata oleki eest kogokonna kohto een - üttelden opetaja tema pooja wanutust wõlsis ten(n)u, weel kog kohut üle ultse kiigel häbemata wiisil trotsnu nink kohtomehe ütelnu, et sino asi siija ei ole saap Jaan Sainas 30 witsa lööki. Tema poig Mihkel jälle 10 witsa löögiga trahwitus - et ta edespäidi säärast hirmsast surma süü ehk pääwaralist riismist es tees.
Jaan Sainas kuulut et ta pääle 60 aasta wana nink henda trahwi ei lase.
Niisama ka omal poojal Mihklil ütlep koolelsklemise häda /
Kogokonna kohtowanemba eest Peep Tobree XXX
Kohtomees Toomas Hämalane XXX
do Joosep Kurwitz XXX
Kirjotaja P Black
#
Man olliwa kohtowanemb Jaan Pihho
Kohtomees Toomas Hämalane
do Peep Tobree
Jaan Lutzula kaibap: peremees Ando Hurt teda pesnu olewat, selleperast et tema pika ratta ronga kodo jätnu hakku wedaden. Nõwwap seda mes kohus arwap süü wäärt ollew.
Ando Hurt wastutas, et Jaan Lutzula üttelnu temale sõimaten maru peni, seepäle ei ole ta weel wasta sõimanu, wähemb teda löönu.
Ei kae ka sugugi hobese perra, enge lääp ega pühapäiw kottost ära, ilma et mina temale luba anna. -
Kaiwataw pand Peter Lutz tunistajas, ke tunistust and, seda temaom kuulno et Jaan Lutzula alati peremehele wasta pand om ka Ando Hurtle, sina maru peni. -
Jaan Lutzula nõwwap henda Ando Hurt mant kogoni wallale. -
Mõistetu: Et se awalik, et Jaan Lutzula oma peremehe wasta grob olnu, wõttap oma noudmise perra henda peremehest wallale./Kongi ta seeni ka ilma kohtuda ole teenu, wõip: per. peremehe mant ära minna, aga ilma selle aaja palgata mes tema teeninu, päälegi weel kiige tarwilikumbal töö aajal ära lääp. -
Kohto otsus kuulutetu, nink suuremba kohto kaumise säädus § 772, 773 n. 774 p. ette loetu.
Kohtowanemb: Jaan Pihho
Kohtomees Toomas Hämalane
do Peep Tobre
Kirjotaja P Black