Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal Mai kuu kolmekümne esimesel päewal tuli Lümmada walla Kohtusse Lümmada walla talumees Jaak Mardi p. Lemmik, kes kahe tunnistuse mehe ees, Lümmada walla talupoegade Juhan Kusta p. Triipani, kes Leedri külas Reinu talus elab, ja Jüri Hainipoeg Redlik'u, kes Kurewere külas Tõnu=jaagu talus elab, kingituse kirja laskis walmistada. Mina Jaak Mardi poeg Lemmik luban ja kingin oma wabaniku koha Tüüriõue No mis on Lümmada wallas Lümmada kroonu mõisa järel olewas Mõisakülas, omma isa wenna tütre pojale Mihkel Lemmikule (abieluta sündinud Liisu Lemmiku, nüüd Pahw, poeg) igaweseks päris omaduses, selle tingimisega, et Mihkel Lemmik ja ta ema minu eest mu surmani hoolt kannawad. Mihkel Lemmik wõib nimetatud kohta nõnda pruukida, kui ta tahab ja ma annan ka omalt selle õiguse ära, et ma seda kingituse kirja muuta wõiksin. Mihkel Lemmik wõib kohe seda kohta oma tahtmise järele tarwitama hakata.
Jaak Lemmik <allkiri>
aga et tema kirjutada ei mõistnud kirjutas tema eest ta palwe peäle alla Mihkel Peetri poeg Knaps.
Tunnistajad Juhan Triipan <allkiri> Jürri Retlik <allkiri>
Lümmada walla kohus tunnistab, et Jaak Lemmik palelikult kohtule tuntud on, et temal õigus on lepingusi ja kingituse kirjasid teha ja et tema eest et tema ise kirjutada ei mõistnud, tema palwe peale Lümmada walla Leedri küla mees Mihkel Knaps omma käega kohtu ees allakirjutaas, niisama kirjutasiwad ka tunnistuse mehed Juhan Triipan ja Jüri Redlik oma käega seia alla. Selles lepingus on 13 ja 14 rea peal kaks sõna "wabaniku koha" maha tombatud, mida mitte pole tarwis lugeda.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal Mai kuu kolmekümne esimesel päewal tuli Lümmada walla Kohtusse Lümmada walla talumees Jaak Mardi p. Lemmik, kes kahe tunnistuse mehe ees, Lümmada walla talupoegade Juhan Kusta p. Triipani, kes Leedri külas Reinu talus elab, ja Jüri Hainipoeg Redlik'u, kes Kurewere külas Tõnu=jaagu talus elab, kingituse kirja laskis walmistada. Mina Jaak Mardi poeg Lemmik luban ja kingin oma wabaniku koha Tüüriõue No mis on Lümmada wallas Lümmada kroonu mõisa järel olewas Mõisakülas, omma isa wenna tütre pojale Mihkel Lemmikule (abieluta sündinud Liisu Lemmiku, nüüd Pahw, poeg) igaweseks päris omaduses, selle tingimisega, et Mihkel Lemmik ja ta ema minu eest mu surmani hoolt kannawad. Mihkel Lemmik wõib nimetatud kohta nõnda pruukida, kui ta tahab ja ma annan ka omalt selle õiguse ära, et ma seda kingituse kirja muuta wõiksin. Mihkel Lemmik wõib kohe seda kohta oma tahtmise järele tarwitama hakata.
Jaak Lemmik <allkiri>
aga et tema kirjutada ei mõistnud kirjutas tema eest ta palwe peäle alla Mihkel Peetri poeg Knaps.
Tunnistajad Juhan Triipan <allkiri> Jürri Retlik <allkiri>
Lümmada walla kohus tunnistab, et Jaak Lemmik palelikult kohtule tuntud on, et temal õigus on lepingusi ja kingituse kirjasid teha ja et tema eest et tema ise kirjutada ei mõistnud, tema palwe peale Lümmada walla Leedri küla mees Mihkel Knaps omma käega kohtu ees allakirjutaas, niisama kirjutasiwad ka tunnistuse mehed Juhan Triipan ja Jüri Redlik oma käega seia alla. Selles lepingus on 13 ja 14 rea peal kaks sõna "wabaniku koha" maha tombatud, mida mitte pole tarwis lugeda.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
