Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal kaheksateistkümnemal Oktobrikuupäewal ilmusiwad Lümmada walla kohtusse Lümmada walla talumehed Peeter Mihkli poeg Kuusk ja Mihkel Peetri poeg Luht, kes palusiwad järgmist suusõnalist lepingut kohtu akti raamatusse kirjutada. Nemad awaldasiwad: mina Peter Kuusk annan omast talukohast "Kõrtsi", mis Karala kroonu mõisa järel on, Mihkel Luht kätte ühe weerandi kõigist maadest kaheteistkümne aasta peale rendile Jüri päewast ükstuhat kaheksasadaüheksakümmend seitse aastast hakates. Mihkel Luht maksab mulle pandina kakskümmend rubla kohe sisse ja see raha saab rendiaja mööda minemisel 12 aasta pärast mulle. Kui mina peaks enne lepingu termini lõppu kontrahi murdma, siis maksan mina kakskümmend rubla, mida Luht mulle sissemaksnud, kahekordselt Luhale tagasi; aga kui Luht enne termini taganeb, siis jääb tema omast kahestkümnest rublast ilma. Peale selle maksab MIhkel Luht igal aastal ühe weerandi kõigist Kõrtsi koha maa maksudest, olgu need mis nime all tahes praegu ehk mis tulema saawad. Heinamaa saab Luht esimesel aastal Suurest arust, aga teistel aastatel saab tema selle Kõrweniidist.
Mihkel Luht awaldas, et tema selle kaubaga täiesti rahul on.
Peeter Kuusk, aga et tema kirjutada ei mõista, kirjutas tema eest, ta palwe peale alla Gustaw Andcon <allkiri> Mihkel Luht <allkiri>
Lümmada walla Kohus tunnistab, et Peter Kuusk ja Mihkel Luht palelikult kohtule tuntud on, et nendel õigus on lepingusi teha ja et Peeter Kuusk eest, et tema ise kirjutada ei mõistnud, Gustav Andcon tema palwe peale oma käega kohtu ees allakirjutas, kes ka kohtule palelikult tuntud on ja et Mihkel Luht kohtu ees oma käega selle lepingu allakirjutas.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal kaheksateistkümnemal Oktobrikuupäewal ilmusiwad Lümmada walla kohtusse Lümmada walla talumehed Peeter Mihkli poeg Kuusk ja Mihkel Peetri poeg Luht, kes palusiwad järgmist suusõnalist lepingut kohtu akti raamatusse kirjutada. Nemad awaldasiwad: mina Peter Kuusk annan omast talukohast "Kõrtsi", mis Karala kroonu mõisa järel on, Mihkel Luht kätte ühe weerandi kõigist maadest kaheteistkümne aasta peale rendile Jüri päewast ükstuhat kaheksasadaüheksakümmend seitse aastast hakates. Mihkel Luht maksab mulle pandina kakskümmend rubla kohe sisse ja see raha saab rendiaja mööda minemisel 12 aasta pärast mulle. Kui mina peaks enne lepingu termini lõppu kontrahi murdma, siis maksan mina kakskümmend rubla, mida Luht mulle sissemaksnud, kahekordselt Luhale tagasi; aga kui Luht enne termini taganeb, siis jääb tema omast kahestkümnest rublast ilma. Peale selle maksab MIhkel Luht igal aastal ühe weerandi kõigist Kõrtsi koha maa maksudest, olgu need mis nime all tahes praegu ehk mis tulema saawad. Heinamaa saab Luht esimesel aastal Suurest arust, aga teistel aastatel saab tema selle Kõrweniidist.
Mihkel Luht awaldas, et tema selle kaubaga täiesti rahul on.
Peeter Kuusk, aga et tema kirjutada ei mõista, kirjutas tema eest, ta palwe peale alla Gustaw Andcon <allkiri> Mihkel Luht <allkiri>
Lümmada walla Kohus tunnistab, et Peter Kuusk ja Mihkel Luht palelikult kohtule tuntud on, et nendel õigus on lepingusi teha ja et Peeter Kuusk eest, et tema ise kirjutada ei mõistnud, Gustav Andcon tema palwe peale oma käega kohtu ees allakirjutas, kes ka kohtule palelikult tuntud on ja et Mihkel Luht kohtu ees oma käega selle lepingu allakirjutas.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
