Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal talwe kuu kahekümne üheksamal päewal tuli Lümmada walla Kohtusse Lümmada walla Wiidu küla Lepiku wabaniku koha pidaja Juhan Redikupoeg Leps, kes palus oma wiimast tahtmist kohtu akti raamatusse kirjutada. Tema awaldas järgmiselt: kõik oma liikumata ja liikuwa waranduse luban mina peale oma surma oma noorema pojale Kusti Juhanipoeg Leps'ile igaweseks ilma kitsendamata päris omanduseks, aga oma wanema pojale Madis Juhanipoeg Leps'ile ei luba mina midagi, sest tema on minu juurest ära läinud ja on ka oma jäu saanud. Minu warandus, mida ma oma noorema pojale Kusti Leps'ile peale minu surma pärandan on: 1) Lepiku No XXIX wabaniku koht, mis on Lümmada wallas Wiidu külas Lümmada kroonu mõisa järel, 2, selle peal olewad majad ja muu liikuw warandus, mis iial minu oma on, nagu nad minu surma korral olema saawad ühes ka selge raha, kui seda järele jääb ja ühes riietega pärandan mina kõik oma poja Kusti Leps'ile vastuwaidlemata päris omaduseks. Oma tütre Liisu pojale Jaan Leps'ile luban mina omast warandusest sauna, mis minu koha peal on ja mille sees Jaan Leps elada wõib ja mis ka pärisesti oma endise koha peal jääma peab. See saun saab Kusti Leps saadawast warandusest maha arwatud.
Juhan Reedika poeg Leps aga et tema kirjutada ei mõista, kirjutas tema eest tema palwe peale alla Jüri Peetri poeg Ratas <allkiri>
Lümmada walla kohus tunnistab, et Juhan Redikupoeg Leps kohtule palelikult tuntud on, et temal õigus on lepingusi teha ja et tema eest ta paleliku palwe peale, et ta ise kirjutada ei mõistnud, Jüri Peetri poeg Ratas alla kirjutas, kes Handaku talus elab ja kes palelikult Kohtule tuntud on.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
Ükstuhat kaheksasada üheksakümmend kuuendamal aastal talwe kuu kahekümne üheksamal päewal tuli Lümmada walla Kohtusse Lümmada walla Wiidu küla Lepiku wabaniku koha pidaja Juhan Redikupoeg Leps, kes palus oma wiimast tahtmist kohtu akti raamatusse kirjutada. Tema awaldas järgmiselt: kõik oma liikumata ja liikuwa waranduse luban mina peale oma surma oma noorema pojale Kusti Juhanipoeg Leps'ile igaweseks ilma kitsendamata päris omanduseks, aga oma wanema pojale Madis Juhanipoeg Leps'ile ei luba mina midagi, sest tema on minu juurest ära läinud ja on ka oma jäu saanud. Minu warandus, mida ma oma noorema pojale Kusti Leps'ile peale minu surma pärandan on: 1) Lepiku No XXIX wabaniku koht, mis on Lümmada wallas Wiidu külas Lümmada kroonu mõisa järel, 2, selle peal olewad majad ja muu liikuw warandus, mis iial minu oma on, nagu nad minu surma korral olema saawad ühes ka selge raha, kui seda järele jääb ja ühes riietega pärandan mina kõik oma poja Kusti Leps'ile vastuwaidlemata päris omaduseks. Oma tütre Liisu pojale Jaan Leps'ile luban mina omast warandusest sauna, mis minu koha peal on ja mille sees Jaan Leps elada wõib ja mis ka pärisesti oma endise koha peal jääma peab. See saun saab Kusti Leps saadawast warandusest maha arwatud.
Juhan Reedika poeg Leps aga et tema kirjutada ei mõista, kirjutas tema eest tema palwe peale alla Jüri Peetri poeg Ratas <allkiri>
Lümmada walla kohus tunnistab, et Juhan Redikupoeg Leps kohtule palelikult tuntud on, et temal õigus on lepingusi teha ja et tema eest ta paleliku palwe peale, et ta ise kirjutada ei mõistnud, Jüri Peetri poeg Ratas alla kirjutas, kes Handaku talus elab ja kes palelikult Kohtule tuntud on.
Kohtu President J Knaps <allkiri>
liikmed E. Uus <allkiri> M. Pehme <allkiri> A. Holm <allkiri>
Kirjutaja A. Leppardt <allkiri>
