1897 aastal, Aprilli kuu 1 päewal ilmusiwad Laatre kogukonnakohtusse, kohtuliikme, eesistniku Hans Aru ja kõrwalistnikude H. Koot ja Ohsul, Tõrrwandt juures olemisel Wana Kariste wallas elaw Jüri Otti poeg Mäggi ja Abia wallas elaw talupoeg Hendrik Kaarli poeg Sõkkal, kes kohtule mõlemad palelikult tutawad on ja kelledel aktide tegemiseks seadusline õigus on, ja palusiwad järgmist nende wahel tehtud Raha rendi kontrahti akti raamatusse sisse kirjutada: et, Tänasel päewal on WanaKariste peremehe Jüri Otti poeg Mägi ja Hendrik Kaarli poeg Sõkkal wahel järgmine rendi kontraht mõlemilt poolt heaste läbiräägitud ja maha kirjutud.

I

Jüri Maggi annab oma Laatre wallas peris ostetud talukoha Roosu N 1, 19 taadert 19 grossi suur, Hendrik Kaarli poeg Sõkkal kätte üheks jargmiseks aastaks see on 23 aprillist 1897 aastast kuni 23 aprillini 1898 järgmiste tingimistega rendi peale

2.

Rentnik wõttab seda talu nõnda wastu, kuidas tema praegu seisab jamaksab selle eest aastas kaks sada kuuskümment wiis rubla (265 rubla) renti sell 1 Märtsil 1897 a. ette ära

3.

Rentniku kohus on seda talu koigite pidi sündsal wiisil pidada ja kui rendi aastal s.o. 25 Juulil ühelt ehk töiselt poolt üles ütlemine on olnud, peab rentnik kaselle talu sell wiisil käest äraandma, et kõik taluhooned, iseäranis kattused heas korras on, rukki põld heaste aritud ja nõigel aeal heaste külitud, kõik aiad parantud ja kõwad hoitud, kraawid puhastud ja wiljakõrred üles künnetud juba sügisel saksa maa adraga, niisamma ka ristik heina maa üles künnetud ja korratud. Rentnik peab aastal kümme sülda uut kattust katma ja maksab talu omanikule iga ruutsülla pealt mis tegema jättab üks rubla kahjutasumis. Kõik pohk ja sõnnik peab selle talusse jääma, aga mitte wäljalaenatud ja müütud saada, niisamma ei tohi rentnik heinu ega heina maad teiste kätte teha andma, wastasel korral maksab rentnik wiiskümmend (50) rubla kahju tasumist rendi andjale.

4.

Poletamise puud muretseb rentnik ise ja peab ahjud, korstnad jahoonete wundamendid kindlad hoidma jaeluhooned nii hoidma et naad niisked ei ole.

5.

Marjaaed peab selles sammas olekus hoolega ules peetud saama nagu ta praegu on, rentnik peab kasedawalwama, et inimesed ja loomad puid ära ei rikku, kõik sissetulek marja aiast niiheaste maast, mis põlluks pidadawõib, kui ka puudest, jäeb rentniku kasuks kuni rendi aea lõppuni. Iga aasta peab rentnik 5 koormad sõnnikud marja aia jaoks panema.

6.

Kõik selle talu peal olewad kroonu ja wallamaksud peab rentnik tasuma ja ei wõi neid mitte rendi andjakäest nõuda, niisamma teede parandused, ning kooli ja jaama maksud.

7.

Rentnik peab aastal kakskumment koormat ehituse materjali õlgi, puid, palka ja muud 15 werstakauguselt, kust rendi andja kätte ostab, wedama, kui sell aastal wedamist ei ole, peab jälle tõisel aastal wedama.

8.

Kõik õnnetused, nagu rahe, tulekahju, elajate koolmine ja nõnda edasi kannab rentnik uksi ja ei wõi rendi andja kaest kahjutasumist nõuda. Rentnik peab ka kõik nõudmised, mis rendi andjale Laatre walla tulekassa leppingu järele tasuda on - täitma.

9.

Rendi andjal on luba igal aeal rentniku majapidamist üle waadata, - Uhe kambri peab rendiandja oma jaoks.

10.

Ilma rendiandjalubata ei tohi rentnik seda talu enam osalt eht tükki wiisi edasi rentida wastasel korral kautab rentnik õiguse ja wõib kohe ilma kahju tasumise nõudmiseta kohast wälja aetud saada.

11

Küünla kuu esimeste päewade sees peab rentnik enne talu ära andmist uue rentniku kraami tarwis ruumi andma.

12

Rentnik peab selle talu põllud 7 nurmes, nimelt: 1 sõnnikumaa, 1 rukki, 1 ristikheina, 1 teise aasta ristik hein, 1 odrad, 1 lina ja 1 kaer, just nagu enne on olnud. - Metsamaast wõib rendiandja ette näitamist mööda kuni wiis wakkamaad oma tahtmist mööda põlluks pruukida ilma sönnikuta kui põhust rükki nurme peale tarwiliku sõnnikut ei saa, peab rentnik ka mättadest tarwiliku sõnnikut kaswatama. Wiimasel aastal peab rentnikul nii palju sõnnikut mahajääma et rukki nurm tubliste täis saab, Linu on rentnikul ainult nii palju luba teha kui rukkid on ja maksab kui rohkem teeb rendiandjale iga wakka maa pealt kolmkümment rubla kahjutasumist. Rentnik külwab ristik heina seemet kolm puuta ühe nurme peale jasaab wiimasel aastal jälle niipalju seemet tagasi. Rentnik peab selle talu lina ligu hoolega puhastama.

13.

Rendi andjalubata ei tohi rentnik midagi talumetsast ära raijuda ega ka töisi raijuda lasta.

14.

Niipalju kui rentnik sisse tulles heinusaanud, niisamma palju peab äraminnes tagasi andma.

15.

Rentnik ei wõi mitte hoone aluste egamaterjali jaoks maad keelda ja peab senna weetud materjali jarele walwama jaselle eest wastama. Waarakmuru heina maad võib rendi andja oma tahtmise järele teistega wahetada, niisamma ka kõik segased piirid õiendada; ilma, et sellest rentnikule mingisugust kahjutasumist maksa oleks.

Kui piiri segaduste läbi mingid piiri segadust ette tuleb, wõib rendiandja nõudjale ilma rentnikule tasumata nii palju heinamaad pruukimiseks anda.

16.

Rendiandja lubab rentnikul 2 wakkamaad teise aasta ristikheina maast kartohwlide jaoks .

Sõnnikud ei tohi rentnik ei kartohwlide ega tõu wilkja jaoks pruukida, wastasel korral maksab rendiandjale kolmkümment rubla wakkamaa eest kahju tasumist.

17

Rentnik peab talukäest äraandma järgmistel põhjustel ja juhtumistel enne kontrahis määratud ala lõppetust ilma kahjutasumise nõudmise õigusetta

1) Kui keegi kontrahi tegijatest ära sureb.

2) Kui rendi andja mingisugusel põhjusel talu tahab enese kätte wõtta ja rentnikul 25 Juulil on üles üteltud

3.) Kui rendi andjaselle talu ära müüb ja

4) Kui rentnik kontrahi punktisid ei pea

18.

Kui selle kontrahi punktides tahetakse mingisuguseid muutusi ette wõtta, siis sünnib see üksi ammeti meeste juures olemisel.

Selle eest, et rentnik mingisuguste juhtumiste läbi oma maksusid maksmata ei jätta ja kontrahi punktisid täitmata ei jätta wastutab ta oma majapidamise kraamiga ja peab temal 3hobust ja 10 tõbrast kui ka sui wiljaseeme heas korras olema ja ei wõi seda mitte enne ära minekut Jüri paewal ära wiia.

19.

Rendiaea esimesel aastal woib rentnik peale keswa korre lina weel kaks wakkamaad lina teise aasta ristikheina maa peale külida ja peab sell sammal aastal kaks wakkamaad sööti pööris adraga  järgmiste aastade lina jaoks üles kündma, sest peale selleei külwa rentnik enam ristikheina maa peale lina niisamma weab ainult esimesel rendi aastal üks wakkamaa sõnnikud kartohwlide jaoks kesa nurme peale. Kui kartohwlid wõimalikult aegsaste üles on wõetud, külwab kohe rukkid peale jaka superfosfati omalt poolt.

Ainult esemesel rendi aastal on see punkt 19 maksaw. Peale esimese rendi aasta jäeb aga punkt 16 maksaw.

20.

Kui endisel rentnikul aiad on parandamata jäänud siis jäeb praegusel rentnikul aedade parandamine teise rendi aasta peale kui selle jaoks on materjal juure muretsetud.

Rentnik wõib lina liu agu sealt ara raijuda, kust rendi andja näitab. -

Jürri Mäggi [allkiri]

Hendrik Sõkkal palwe peale et se mitte kirjuta ei oska alla kirjutanud:

Adam Osol [allkiri]

Jüri Mäggi ja Hendrik Sõkkal on kohtule tuttawad.