Wana Koiola kogokonna kohtun Wissel, sel 28tal dezembril 1870.

Man olliwa, kohtowanemb Jaan Pihho

                          kohtomees Peep Tobree

                               do           Toomas Hämalane

Tulli ette Mihkel Roosenberg oma naise esa Karl Juksiga, ja noudwa Mudalombi tallo N 97 suur 7 taadret 12 grossi, Peter Lauk kaest kätte saada, selle tingimi-

sega, et Mihkel Roosenberg massap seda raha ära, mes Peter Lauk Karl Juks wõlade eest masnu.

Peter Lauk pidi kuwwe nädali sisen Karl Juks tütre peran moisa minemist henele naises wõtma, mes neil too kõrd kogokonna kohto mana leppitu; kuna Peter Lauk sest kiige wahemb ei ole tegemist tennu, nink om toisele mehele lännu, seperast nowwap nüüdne Mihkel Roosenberg naine kui perija oma esa maija kätte saada.

Peter Lauk wastutas, mina ole selle maaja eest Jaan Juksile 318 rublat masnu, kogokonna kohto een, ja moisa walitsus lubas minno sinna maija sisse tulla, sest aajast ole mina peremees olnu.

Kogokonna kohus olli see maaja Aado Pladole ara andnu, ke 125 rublat Jaan Juks wõlga oles masnu. Ent Jaan Juks ke seda weetus arwas, sai mino käest 318 rublat sest rahast sai magasi wõlg mastus, kats wõlgu jänut pääraha; ja kolme muido wõlglsesele: ent seega es ole Aado Plado rahu ja nakkas kohut käüma, selle et kogokonna kohus temale lubanu edimalt see majja ära. Sis tuuris see asi kunni Keisrilikku Riija Hoowi kohtuni, kost otsus tulli, et see maaja selle tingimisega Aado Pladole pidi saama, kui tema minole se 318 rublat oles ära masnu, mes mina Jaan Juks wõlade eest massi. Aga Plado es taha nii paljo raha selle maaja eest massa selle tingimise al ja sis see maaja kui kontrakti perralise permehele - minole. Nüüd ole mina sinna hulk hoonit ehitanu; pollu korrale säädnu ja muido koige paide seda maaja toimetanu. 

Peter Lauk and weel wastust et tema kül lubanu tookõrd Karl Juks tüttard henele naises wõtta, mes tema ka oles tennu, kui mitte Aado Plado selle maaja perast es nakanu kohut kaüma, selle aaja sisen om tema lepitu pruut tõisele mehele ära lännu. -

Mõistetu: Et see tõtte, et see asi suurist kohtuist läbi käünu - maaja Aado Plaksole pidi saama, kui tema Peter Lauk kahjo tasomist oles masnu, seeperast jäi jo Peter Lauk ilma tütre wotmata peremehes, ent Peter Lauk ei ole ka seeni naist wõtnu ent see tutrek om toisele mehele ara lännu, nuud nakawa kohut käuma, mes teedmata kumb neid kumbaga polgama nakkas. 

Peter Lauk om seeni kogokonna kohto nink wallawalitsuse teeda peremees ja jääp ka wiimate kui peremees sinna Mudalombi tallo.

Kohtokäüjile otsus ette loetu, ja suuremba kohto kaumise säädus § 772, 773 n. 774 perra seletetu. 

Mihkel Roosenberg kuulut, et tema selle kohto otsusega rahu ei ole palle protokolli walja mes temale ka lubatus sai. -

                           Kogokonna kohtowanemb: Jaan Pihho

                                                     kohtomees: Peep Tobree

                                                              do        Toomas Hämalane

Mihkel Roosenbergile protokoll, sel 2 januaril 1871 wälja antu.

                                                                         Kirjotaja P. Black