Wana Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 5tal julil 1871.

Man olliwa kohtowanemb Jaan Pihho

                      kohtomees     Peep Tobree

                         do                 Johan Keerd.

Kottusse opetaja kirja pääle sel 19tal junil s.a. Nr 244 - saiwa Joosep Kade Mina Pedzuga ette kutsutus nink küsitus, neide häbemata elo kombede perast, mes Andres Plakso üles andnu.

Andres Plakso pallep kohut et säärne asi keeltus saas,  kui Joosep Kade om tema tütreku Miina Pedzo mano tüknu haü töö tegemise perast, ja selle jalla ära kriimnu. -

Miina Peedzo and üles, et Joosep Kade om kül tema mano tulnu, nink teda wägisi kiusanu, ent ei ole midagi saanu.

Joosep Kade wastutas, tema om see kõrd kotton olnu, seeman wõiwa  tunistada Widrik Tobee n. Johan Lutzar - weel seda wähemb Miina Pedzo mano saanu. 

1. Widrik Tobree annap tunistust, et tema ratsepa man juttu ajanu, arwamise perra pooleni ööni - sis om kodo ära lännu, ei tiija enamb midagi.

2. Johan Lutzar utlep et tema muud ei ole nännu, kui - Joosep Kade om magama ära lännu. -

Miina Pedzo and üles, et ratsep Peter Konna nink Johan Jäger omma  nännu kui Joosep Kade tema man käunu. 

                                             jää poolele.

Wahtsest üles antu tunistaja Peter Konna nink Johan Jager ette tulla.

Sel 19tal julil 1871.

Tunistaja Peter Konna nink Johan Jager ette kutsutu.

1. Peter Konna and tunistust, et tema ei ole nannu et Joosep Kade külan käwe sedawähemb, weel Miina Pedzo man - niisama ka midagi kuulnu

Johan Jäger tunistas niisama, kui Peter Konna walja üttelnu. -

An Plakso and tunistust, et mina es nae seda - Joosep Kade ööse Mina Pedzo man käuwat, ent kui meije kuttist mattime, sis om Joosep Kade sinna mano tulnu ja Miina Pedzole üttelnu "mine too soost minole marjo - Miina es lää, läts tema esi olli tagasi tullen marja peon and weel meilegi.

Tõistkõrd küttist matten tulli Joosep Kade jälle mano - kõnel - Meeksi wallan tegi suure talo tüttar häu latse, sis pelgat teije weel tolle man; muud ei ole tema nännu.

                                           jääp poolele.

Joosep Kadde ja Miina Peedzo ette talitedu, saap mõistmine ette loetus. 

Sel 2 augustil 1871.

Joosep Kade and tunistajide juttu pääle wastust: see om oige, mina latsi soho jooma kos paljo marjo olli, tulli neist mööda anni ka neile  - kon na kolme kesi olliwa, kos mina woise seda usku, et na mõtliwa et ma selle perast neile marjo pakki. Kui Miina Peedzo kihelkonna kohtun wannuo, et mina just see ole olnu, ke ööse tema man käunu, kuna mina siin, ehk minno wannutedas see pääle et mina oige ole, ole mina walmis ka seda tetta. 

Miina Peedzo and seda üles, et tema Joosep Kadest puhas om.

Mõistetu: Et üttegi selget tunistust ei ole, et Joosep Kade Miina Peedzot kiusanu häbi tööd tetta. Miina Peedzo esi tunist et tema Joosep Kadest puhas om, jää seeperrast Joosep Kade prii. Ent tolle üle, et Joosep Kadest iks tihti säärast asja kuulda, et tema nii ei ela kui kohus saap teda manitus. See eest et Joosep Kade kui maja peremees noorile tütrekale ette pand, et Meeksi wallan suure talo tüttar hoora latse tegi, mes teil wiga sis tetta, olgo kül nalja perast, mes siski üttest peremehest ei passi. - massap 2 rbl keriko ladikehe 14 paiwa sisen trahwi. 

Kohtokaujile otsus ette loetu, suuremba kohto kaumise säädus § 772, 773 n 774 kuulutetu.

Joosep Kade kuulut, et tema selle otsusega rahu ei ole pallel protokolli wälja mes ka lubatus sai.

                                            Kohtowanemb: Jaan Pihho

                                               Kohtomees    Johan Keerd

                                                  do                Peep Tobree

                                                      Kirjotaja P Black