Tulli ette Kõrtsmik Hans Ritson, ja kaewas, et praegusse kõrtsmiko Jaan Petersoni käest saada on 160 Rubla mis temma 26mal Aprillil s.a. temale laenanud, ja biddand 25mal Nowembril ärra maksma. Ja näitas ka sedeli ette kus Jaan Petersohn omma nimme olli alla kirjotanud.
Jaan Petersohn sai ette kutsutud ja tunnistas et temmal Hans Ritsonile mitte üks kopik maksta ei olle, agga Hans Ritson olla tedda petnud, ja olla suurem weel kui warras, lubband omma kõrsu kontrakt temale müüa mis weel biddand 5 aastad käima, ja selle eest biddand temma 160 Rubla maksma - ja kui temma minnewa sügise biddand Riia kohha rentima, ja maksnud 50 Rubla mõisa sisse, agga wanna perremees jäänud tagasi, ja biddand 50 rubla kahjo tassumist temale maksma, agga sedda kahjo tassumisse rahha 50 Rubla on Hans Ritson ennesele wõtnud.
Hans Ritson tunnistas et see 50 Rubla on temale jäänud, et temma on kaubelda aidanud, ja pärrast kõrsu temma kätte annud, ja kui kewade temma ärra läinud, ja kõrsu Jaan Petersoni kätte annud, on temal rent täieste makstud, ja Padendid olnud, selletusse juurde 160 Rubla saada jäänud mis peal ka J. Petersohn omma nime selle seddeli alla on kirjotanud.
Jaan Petersohn tunnistas, et temma on selle nimme omma käega kirjutanud.
Kohhus mõistis: et selle seddelis mitte kontrakti nimetud ei olle waid agga et Jaan Petersohn on 160 Rubla laenanud mis 25 Nowembril 1879 peab Hans Ritsonile makstud saama agga et Petersoni 50 Rubla Riia kohha peale sees olli, mis eest Riia wanna perremees 50 Rubla kahjo tassumist maksnud Hans Ritsoni kätte saab se 50 Rubla sest wõllast mahha arwatud, ja Jaan Petersohn peab H. Ritsonile se 110 Rubla wälja maksma, agga ei tohhi enne omma Obbost, wangert, egga linno ärra müüa kui rahha makstud saab.
H. Ritson olli rahhul.
J. Petersohn tahtis suremad kohhut nouda, sai seddeli et wõib suuremad kohhut nouda.
Tulli ette Kõrtsmik Hans Ritson, ja kaewas, et praegusse kõrtsmiko Jaan Petersoni käest saada on 160 Rubla mis temma 26mal Aprillil s.a. temale laenanud, ja biddand 25mal Nowembril ärra maksma. Ja näitas ka sedeli ette kus Jaan Petersohn omma nimme olli alla kirjotanud.
Jaan Petersohn sai ette kutsutud ja tunnistas et temmal Hans Ritsonile mitte üks kopik maksta ei olle, agga Hans Ritson olla tedda petnud, ja olla suurem weel kui warras, lubband omma kõrsu kontrakt temale müüa mis weel biddand 5 aastad käima, ja selle eest biddand temma 160 Rubla maksma - ja kui temma minnewa sügise biddand Riia kohha rentima, ja maksnud 50 Rubla mõisa sisse, agga wanna perremees jäänud tagasi, ja biddand 50 rubla kahjo tassumist temale maksma, agga sedda kahjo tassumisse rahha 50 Rubla on Hans Ritson ennesele wõtnud.
Hans Ritson tunnistas et see 50 Rubla on temale jäänud, et temma on kaubelda aidanud, ja pärrast kõrsu temma kätte annud, ja kui kewade temma ärra läinud, ja kõrsu Jaan Petersoni kätte annud, on temal rent täieste makstud, ja Padendid olnud, selletusse juurde 160 Rubla saada jäänud mis peal ka J. Petersohn omma nime selle seddeli alla on kirjotanud.
Jaan Petersohn tunnistas, et temma on selle nimme omma käega kirjutanud.
Kohhus mõistis: et selle seddelis mitte kontrakti nimetud ei olle waid agga et Jaan Petersohn on 160 Rubla laenanud mis 25 Nowembril 1879 peab Hans Ritsonile makstud saama agga et Petersoni 50 Rubla Riia kohha peale sees olli, mis eest Riia wanna perremees 50 Rubla kahjo tassumist maksnud Hans Ritsoni kätte saab se 50 Rubla sest wõllast mahha arwatud, ja Jaan Petersohn peab H. Ritsonile se 110 Rubla wälja maksma, agga ei tohhi enne omma Obbost, wangert, egga linno ärra müüa kui rahha makstud saab.
H. Ritson olli rahhul.
J. Petersohn tahtis suremad kohhut nouda, sai seddeli et wõib suuremad kohhut nouda.
