Koggokonna kohtos ollid koos sel 9da Januar Peakohtomees Mihkel Jaana I korwasmees Jaan Karep II korwasmees Josep Piisner Kirjutaja Ludw Schmidt
Ette tulli Keisi moisa aidamees Jaan Feldt ja kaebas et, Müsleri perrishärra Baron Schilling peale et, nimmetud härra tedda olla 17 rubla ilma süita trahwind.
Ja kaebas 2na et, Keisi rehe pap Wabo Wunder temma peale olla kaebnu herra wasta mis mitte tõssi ei olla nimmelt, et ta on paljo wilja rehe jurest wasto wõtnud mis temma olla mitte teinud.
Selle peale astub Keisi walla kohtomehe abbimees Mart Themas ette ja (pal) panneb üht, kirja Müsleri herra poolt, walla kohtosse sadetatud omma wasta kaebtust, aidamehe Jaan Feldt wasta tõeks tehha miks ta on tedda nimmetud 17ne rublaga trahwinud ja nimmetab järreltullewad mehed kes temma eest kus ka Mart Themas jures olnud aidamehe Jaan Feldt peale kaeband.
Selle peale sai kohto ette kutsutud
1) Wabo Wunder tunnistab et aidamees on mittu korda kergesti triginud ja poole kuhjaga wasto wõtnud rehe jurest wilja.
2) Wabo Wunder tunnistab et sel 1mal Jande ku päwal rehe jurest on saanud 8 setwerti 2 weerikud rukkid ja aidamees on isse pulka peale lõikand ja ülles and 7 setwerti 4 werikut 2 karnitsad ja sedda olla ka Jaan Keser näinud.
3) tunnistab Wabo Wunder ja Otto Mesak on tunnistusseks et sel 4mal Jaande ku päwal saanud rehe jurest wasto woetud 8 setwerti 7 werikud ja kui härra aidamehe käest küssinud Paljo wilja se wastand aidamees et 8 setwerti 6 werikud saanud kui härra lasknud ümber mõõtnud leidnud et olnud 9 setwerti ja 1 weerik rukkid.
4) tunnistab Waabu Wunder weel et 27mal Talwe ku päwal on rehest saanud 11 setwerti ja 2 weerikud ja aidamees annawad ülles paljast 11. setwerki rukkid.
5) Wabo Wunder tunnistab et talwel 1867-68 on temma ukskord ösi Keisi weskil olnud ja näind kuidas aidamees tulnud omma äijaga nüid surnud Eembra Liiwa perremehega ja annud temma kätte 3 kotti wiljaga ...? arwata 3me püttised kottid üks kott olnud al maas ja kaks kotti lasknud lae pealt maha mis naad erra wiinud
6) astub ette Otto Mesak ja Rein Kerner ja Juhan Keser. Tunnistawad et sel 16mal Talwe ku päwal saiwad massina küinis nissud peksetud ja kord arwast sarjast läbbi aetud ja aidamees teinud unniko peale märgid pannud küini wärrawad kinni wiinud wõtmed erra. Sel 17mal tulnud naad kolmekesti jälle taggasi ja leidnud et kaks kotti pole olnud ja re jäljed olnud warrawa tagga ja sealt läinud moisa poole emalt polle enaam arro saanud. Kui aidamees senna tulnud rägind Otto Mesak et isi on unniko kallal kaidad selle peale polle aidamees middagid wastand wäänand peaga ja läinud erra.
7) Tulli Kustas Saks ja tunnistas et kui ma ollin minnewa talwe rehepappiks on aidamees tedda tellind wähem ülles üttelda kui rehe jurest wilja saab wasto woetud mitto setwerti kaupa waid weriko ja karnitsa kaupa.
8) Tunnistas Kustas Saar et Karel Skepter on temma wasto rägind kuidas aidamees ja wanna mölder Tõnno Greenbaum Talwel 1871. a sähwre werro aijal riidlend aidamees on üttelnud ma ollen sind ja sinno naest lastega toidnud ja mölder Tõnno Greenbaum wastand ma ollen sind rikkaks teinud ja nenda on naad wastandtikku waidlenud ja riidlenud.
9) Tunnistab moisa härra weel et ta on lasknud moisa aidad Keisis ümber mõõta ja tulnud aida ramatude järrele mis aidas piddan ollem 4 setwerti 4 werikud 6 karnitsad rukkid pudu.
Selle peale sai aidamees kohto tubba kutsutud ja temma kääst nende üllemal nimmetud tunnistuse peale mis temma peale kaepatud wastost kantud.
1) Punkti kohta wastab aidamees et ta pole ilmaski mitte rohkesti wasto wotnud wilja rehe jurest, mud kui nenda paljo et walja tulleb
2) punkti kohta wastab aidamees et se on walle mis Wabo Wunder on tunnistand ma polle rohkem wilja rehest saand kui 7 setwerti ja 4 werikud
3) punkti kohta wastab aidamees et tal on herra järsko wasto tulnud ja küssinud kui paljo on rehest wilja saanud on aidamees koggematta wähhem üttlend
4) punkti kohta wastab aidamees et Wabo Wunder on kohto ees walletand ja ka härra wasto et rehest polle nagguni rohkem saand kui 11 setwerki rukkid
5dama punkti kohta wastas aidamees ja waidles kowwasti wasto et ta polle ilmaski mitte ösi weskis käinud weel wähhem kellegille sealt wilja annud.
6) punkti kohta wastab aidamees et kui ma hommiku massina küini jure läksin ollid need kolm meest jubba tulama hakkand ja hommiku olnd re jäljed jubba seggaminne. Ja selle ühe setwerti perrast mis rehi wega jäi ei hakkand ma härrale nimmetama. Ja rägis weel et Mart Leppohwil olla walsk wõtmed sedda olla Otto Mesak temmale rägind.
7ma punkti kohta wastab aidamees et ta polle mitte Kustas Saari tellind wähhem wilja üles anda waid et peab kowwasti wasto wõtma sest kust ma saan mis ma härrale ülles annan.
8) punkti kohta wastab aidamees et ta möldrile selle perrast üttelnud ma kaitse ka sind ja sinno naest lastega sest et Mölder on temma ja karjasse kottide pealt weski jures matti wotnud.
9dama punkti kohta wastab aidamees tais suga et kurrat wõtku härrad ja temma aidad ühes tükkis keik, kas ma räggind kui ta aida ümber mõõtis ma ollin omma kraami waatamas ja nemmad mõõtsid kahhe wakkaga ühte puhku. Ja ütles et härra on undrehti aida mõõtnud ja nüid ei lasse teist korda enam mõõta.
Selle peale sai Otto Mesak ette kutsutud ja temma käst küssitud selle perrast, mis aidamees 6ndamas punktis walewõtmede perrast tunnistas et Otto Mesak teadnud Mart Leppohwil ollema. Selle peale wastas Otto Mesak ma ütlesin aidamehe wasta et Mart Leppohw käis sel hommikul massina küinist omma kindad otsimas kui ösi warrastati. Siis ma ütlesin woib olla et Mart Leppohw on wale wõtmed ja käis küinis mis ta muido omma kindad otsib ta polnd jo teisel päwal siin tööl.
Sai ette kutsutud wanna mölder Tõnno Greenbaum ja temma käst küssitud selle wilja perrast mis aidamees omma äjale weskist saand. Sedda waidleb agga Tõnno Greenbaum kowwasti wasta et sedda polle mitte ilmaski olnud.
Ja selle peale et nad aidamehega on ka riidlend ütleb mölder se olli purjus peaga ma ei mälleta ennam mis ta minnule ehk minna temmale ütlesin.
Wiimaks saiwad weel kõik üllewal nimmetud kaebajad kohto tubba kutsutud ja aidamehega suud suud wasta küssitud agga keik jänud omma tunnistusse jure kindlaks nenda kuida nad ollid räägind.
Selle peale sai aidameest noomitud et ta ei tohhi mitte kohto ees kurja nimmega. Selle peale agga wastas aidamees uesti kurrat ka wastas kas 24 rubla trahwi andge mulle protokolli et ma woin suremasse kohtosse omma asja kaebada.
Agga et mitte woimalik polnud selsammal päwal protokolli anda ja temmal käsku antud teisel kohtopäwal tulla ommale protokolli wõtma.
Sellega sai kohto pääw lõppetud ilma et middagid olleks moistetud saanud.
Kohtumoistjad Peakohtomees Mihkel Jaana xxx I korwasmees Josep Piisner xxx II korwasmees Jaan Karep xxx Kirjutaja Ludw Schmidt
Koggokonna kohtos ollid koos sel 9da Januar Peakohtomees Mihkel Jaana I korwasmees Jaan Karep II korwasmees Josep Piisner Kirjutaja Ludw Schmidt
Ette tulli Keisi moisa aidamees Jaan Feldt ja kaebas et, Müsleri perrishärra Baron Schilling peale et, nimmetud härra tedda olla 17 rubla ilma süita trahwind.
Ja kaebas 2na et, Keisi rehe pap Wabo Wunder temma peale olla kaebnu herra wasta mis mitte tõssi ei olla nimmelt, et ta on paljo wilja rehe jurest wasto wõtnud mis temma olla mitte teinud.
Selle peale astub Keisi walla kohtomehe abbimees Mart Themas ette ja (pal) panneb üht, kirja Müsleri herra poolt, walla kohtosse sadetatud omma wasta kaebtust, aidamehe Jaan Feldt wasta tõeks tehha miks ta on tedda nimmetud 17ne rublaga trahwinud ja nimmetab järreltullewad mehed kes temma eest kus ka Mart Themas jures olnud aidamehe Jaan Feldt peale kaeband.
Selle peale sai kohto ette kutsutud
1) Wabo Wunder tunnistab et aidamees on mittu korda kergesti triginud ja poole kuhjaga wasto wõtnud rehe jurest wilja.
2) Wabo Wunder tunnistab et sel 1mal Jande ku päwal rehe jurest on saanud 8 setwerti 2 weerikud rukkid ja aidamees on isse pulka peale lõikand ja ülles and 7 setwerti 4 werikut 2 karnitsad ja sedda olla ka Jaan Keser näinud.
3) tunnistab Wabo Wunder ja Otto Mesak on tunnistusseks et sel 4mal Jaande ku päwal saanud rehe jurest wasto woetud 8 setwerti 7 werikud ja kui härra aidamehe käest küssinud Paljo wilja se wastand aidamees et 8 setwerti 6 werikud saanud kui härra lasknud ümber mõõtnud leidnud et olnud 9 setwerti ja 1 weerik rukkid.
4) tunnistab Waabu Wunder weel et 27mal Talwe ku päwal on rehest saanud 11 setwerti ja 2 weerikud ja aidamees annawad ülles paljast 11. setwerki rukkid.
5) Wabo Wunder tunnistab et talwel 1867-68 on temma ukskord ösi Keisi weskil olnud ja näind kuidas aidamees tulnud omma äijaga nüid surnud Eembra Liiwa perremehega ja annud temma kätte 3 kotti wiljaga ...? arwata 3me püttised kottid üks kott olnud al maas ja kaks kotti lasknud lae pealt maha mis naad erra wiinud
6) astub ette Otto Mesak ja Rein Kerner ja Juhan Keser. Tunnistawad et sel 16mal Talwe ku päwal saiwad massina küinis nissud peksetud ja kord arwast sarjast läbbi aetud ja aidamees teinud unniko peale märgid pannud küini wärrawad kinni wiinud wõtmed erra. Sel 17mal tulnud naad kolmekesti jälle taggasi ja leidnud et kaks kotti pole olnud ja re jäljed olnud warrawa tagga ja sealt läinud moisa poole emalt polle enaam arro saanud. Kui aidamees senna tulnud rägind Otto Mesak et isi on unniko kallal kaidad selle peale polle aidamees middagid wastand wäänand peaga ja läinud erra.
7) Tulli Kustas Saks ja tunnistas et kui ma ollin minnewa talwe rehepappiks on aidamees tedda tellind wähem ülles üttelda kui rehe jurest wilja saab wasto woetud mitto setwerti kaupa waid weriko ja karnitsa kaupa.
8) Tunnistas Kustas Saar et Karel Skepter on temma wasto rägind kuidas aidamees ja wanna mölder Tõnno Greenbaum Talwel 1871. a sähwre werro aijal riidlend aidamees on üttelnud ma ollen sind ja sinno naest lastega toidnud ja mölder Tõnno Greenbaum wastand ma ollen sind rikkaks teinud ja nenda on naad wastandtikku waidlenud ja riidlenud.
9) Tunnistab moisa härra weel et ta on lasknud moisa aidad Keisis ümber mõõta ja tulnud aida ramatude järrele mis aidas piddan ollem 4 setwerti 4 werikud 6 karnitsad rukkid pudu.
Selle peale sai aidamees kohto tubba kutsutud ja temma kääst nende üllemal nimmetud tunnistuse peale mis temma peale kaepatud wastost kantud.
1) Punkti kohta wastab aidamees et ta pole ilmaski mitte rohkesti wasto wotnud wilja rehe jurest, mud kui nenda paljo et walja tulleb
2) punkti kohta wastab aidamees et se on walle mis Wabo Wunder on tunnistand ma polle rohkem wilja rehest saand kui 7 setwerti ja 4 werikud
3) punkti kohta wastab aidamees et tal on herra järsko wasto tulnud ja küssinud kui paljo on rehest wilja saanud on aidamees koggematta wähhem üttlend
4) punkti kohta wastab aidamees et Wabo Wunder on kohto ees walletand ja ka härra wasto et rehest polle nagguni rohkem saand kui 11 setwerki rukkid
5dama punkti kohta wastas aidamees ja waidles kowwasti wasto et ta polle ilmaski mitte ösi weskis käinud weel wähhem kellegille sealt wilja annud.
6) punkti kohta wastab aidamees et kui ma hommiku massina küini jure läksin ollid need kolm meest jubba tulama hakkand ja hommiku olnd re jäljed jubba seggaminne. Ja selle ühe setwerti perrast mis rehi wega jäi ei hakkand ma härrale nimmetama. Ja rägis weel et Mart Leppohwil olla walsk wõtmed sedda olla Otto Mesak temmale rägind.
7ma punkti kohta wastab aidamees et ta polle mitte Kustas Saari tellind wähhem wilja üles anda waid et peab kowwasti wasto wõtma sest kust ma saan mis ma härrale ülles annan.
8) punkti kohta wastab aidamees et ta möldrile selle perrast üttelnud ma kaitse ka sind ja sinno naest lastega sest et Mölder on temma ja karjasse kottide pealt weski jures matti wotnud.
9dama punkti kohta wastab aidamees tais suga et kurrat wõtku härrad ja temma aidad ühes tükkis keik, kas ma räggind kui ta aida ümber mõõtis ma ollin omma kraami waatamas ja nemmad mõõtsid kahhe wakkaga ühte puhku. Ja ütles et härra on undrehti aida mõõtnud ja nüid ei lasse teist korda enam mõõta.
Selle peale sai Otto Mesak ette kutsutud ja temma käst küssitud selle perrast, mis aidamees 6ndamas punktis walewõtmede perrast tunnistas et Otto Mesak teadnud Mart Leppohwil ollema. Selle peale wastas Otto Mesak ma ütlesin aidamehe wasta et Mart Leppohw käis sel hommikul massina küinist omma kindad otsimas kui ösi warrastati. Siis ma ütlesin woib olla et Mart Leppohw on wale wõtmed ja käis küinis mis ta muido omma kindad otsib ta polnd jo teisel päwal siin tööl.
Sai ette kutsutud wanna mölder Tõnno Greenbaum ja temma käst küssitud selle wilja perrast mis aidamees omma äjale weskist saand. Sedda waidleb agga Tõnno Greenbaum kowwasti wasta et sedda polle mitte ilmaski olnud.
Ja selle peale et nad aidamehega on ka riidlend ütleb mölder se olli purjus peaga ma ei mälleta ennam mis ta minnule ehk minna temmale ütlesin.
Wiimaks saiwad weel kõik üllewal nimmetud kaebajad kohto tubba kutsutud ja aidamehega suud suud wasta küssitud agga keik jänud omma tunnistusse jure kindlaks nenda kuida nad ollid räägind.
Selle peale sai aidameest noomitud et ta ei tohhi mitte kohto ees kurja nimmega. Selle peale agga wastas aidamees uesti kurrat ka wastas kas 24 rubla trahwi andge mulle protokolli et ma woin suremasse kohtosse omma asja kaebada.
Agga et mitte woimalik polnud selsammal päwal protokolli anda ja temmal käsku antud teisel kohtopäwal tulla ommale protokolli wõtma.
Sellega sai kohto pääw lõppetud ilma et middagid olleks moistetud saanud.
Kohtumoistjad Peakohtomees Mihkel Jaana xxx I korwasmees Josep Piisner xxx II korwasmees Jaan Karep xxx Kirjutaja Ludw Schmidt
