Peter Põdder, Zorust, kaibas: "Minnol olli Karl Rätsep käest Litzmõtza kõrts 3 aasta päle renditu nink piddas Karl Rätsep kül eddimetsel aastal, ni kuis leppitu olli, ütte lehma ja 2 lammast ülle talwe, ent 2 järgmitsel aastal es pea temma minnol ennamb lehma ja perrametsel aastal ka mitte lambid, mis eest minna nüüd tassumist nõwwa. Päle se om minnol Karl Rätsep käest sada: kõrtsiwõlga 10 rubla, liiku päle lännu 2 rubla, sellest rahha lainatu 10 rubla 80 kop., 1 pari sapaste eest 8 rubla nink selle aasta eest soetedus kõrtsi patentide eest 28 rubla 50 kop., üttekokko 59 rubla 30 kop. Nida olli meil ka leppitu, et keik kõrts minno perran piddas jäma ja keldre pälik minnol aida eest ollema, middas minna nüüd perrametsel aastal kätte sai, ni et minnol enne halwa pannusse perrast wilja hukka läts."
Karl Rätsep kostis selle kaibuse päle nidate: "Se om õige, et minnol 1 lehm ja 2 lammast ülletalwe piddada olli, agga Peter Põdder wõtse omma prii tahtmisse perra ne ellaja essi omma södu päle, ilma et minna neid ellajid olles nällutanu, ehk neid ärra wija käsknu. Minnol olli Peter Põddrale kül massa:
| Kõrtsi wõlga |
10 Rbl. |
Kop. |
| liiku rahha |
2 |
|
| wõlg rahha |
10 |
80 |
| patentide eest |
28 |
50 |
| Üttekokko |
51 |
30 |
ent sapaste eest ei tija minna middake wõlgu ollewat, sest meil olli nida leppitu, et Peter Põdder minnole üts paar sapid selle eest ilma teeb, et temma suwwel ennamb ellajid, kui leppitu, wõib piddada; selle wasta om minnol agga renti 50 rubla Peter Põdder käest sada. Korteri olle minna Peter Põddrale nida andnu, kui meil leppitu olli.
Päle selle nõwwa minna Peter Põdder käest selle 50 rubla eest protsenti middas temma minnol 23. Aprillil 1877 ärra piddi masma. Nida nõwwa minna ka selle eest tassumist, kui Peter Põdder minno käest sapaste eest nõud, et temmal eddimetsel aastal 1 lehm, 10 lammast ja 7 zikka, tõisel aastal 1 lehm ja 5 zikka nink 3 aastal 1 lehm, 6 lammast ja 1 zigga ennamb piddas kui meil leppitu olli.
Päle leppingu om minnol egga aasta 1/4 wakkaalla kartohwli maad antu, nida ka üts kolmandik linna seemnid külwetu, eddimetsel aastal. Nida om ka ütte wõtme eest, mis Peter Põdder ärra kaotanu, minnol sada."
Peter Põdder kostis, et temmal, eddimetsel aastal 1 lehm ja 1 zigga, 2 aastal 1 lehm ja 1 zigga 7 pojaga nink 3 aastal 1 lehm, 3 wonakest ja 1 zigga ennamb olnu kui ülle talwe piddada leppitu olli, agga se ollewat temmal Rätsepaga leppitu. Kartohwlimaa ollewat temmal leppitu, ent linnamaa meel hääs antu. Wõtti ollewat sinna jänu."
Tunnistaja Märt Kraw (Kreeka usko), Peter Põdder naise welli, andse nidate tunnistust: "Minna olli sel kõrral man, kui Karl Rätsep ja Peter Põdder wahhel kõrtsirentmisse ülle lepping sai tettus, kelle sean ka ette tulli, et kõrts ja keldre päline Peter Põdder perralt piddas jäma, ennegi eddekõrtsin wõise Karl Rätsep ütten nukkan ellada nink olli sis ka Rätsepa lubba, et Peter Põdder suwwel ka ennamb ellajid kui talwel wõise piddada. Kartohwlid wõise Põdder paar wakka mahha tetta."
Otsus.
Karl Rätsep peab ne 1 Rbl. 30 Kop., middas temma ennamb wälja sanu kui temmal Peter Põdder käest renti sada olli, Peter Põddrale masma nida ka 30 puuda hainu eest, mis lammaste üllespiddamisses arwatu, 10 rubla 50 kop., üttekokko 11 rubla 80 kop., 2 näddala aja sissen, ent ne üts paar sapid omma linnamaa wasta tassa arwatu, nink keik ne muu kaibusse üttelt kui ka teiselt poolt omma tühjas arwatu (mõistetu).
Suremba kohton käumisse sädus om neile kohton käujatele ette loetus sanu.
Karl Rätsepale om sel 22. Junil s.a. Appellation täht wälja antus sanu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Treumuth XXX
" Werdi Leinus XXX
" Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
Peter Põdder, Zorust, kaibas: "Minnol olli Karl Rätsep käest Litzmõtza kõrts 3 aasta päle renditu nink piddas Karl Rätsep kül eddimetsel aastal, ni kuis leppitu olli, ütte lehma ja 2 lammast ülle talwe, ent 2 järgmitsel aastal es pea temma minnol ennamb lehma ja perrametsel aastal ka mitte lambid, mis eest minna nüüd tassumist nõwwa. Päle se om minnol Karl Rätsep käest sada: kõrtsiwõlga 10 rubla, liiku päle lännu 2 rubla, sellest rahha lainatu 10 rubla 80 kop., 1 pari sapaste eest 8 rubla nink selle aasta eest soetedus kõrtsi patentide eest 28 rubla 50 kop., üttekokko 59 rubla 30 kop. Nida olli meil ka leppitu, et keik kõrts minno perran piddas jäma ja keldre pälik minnol aida eest ollema, middas minna nüüd perrametsel aastal kätte sai, ni et minnol enne halwa pannusse perrast wilja hukka läts."
Karl Rätsep kostis selle kaibuse päle nidate: "Se om õige, et minnol 1 lehm ja 2 lammast ülletalwe piddada olli, agga Peter Põdder wõtse omma prii tahtmisse perra ne ellaja essi omma södu päle, ilma et minna neid ellajid olles nällutanu, ehk neid ärra wija käsknu. Minnol olli Peter Põddrale kül massa:
| Kõrtsi wõlga |
10 Rbl. |
Kop. |
| liiku rahha |
2 |
|
| wõlg rahha |
10 |
80 |
| patentide eest |
28 |
50 |
| Üttekokko |
51 |
30 |
ent sapaste eest ei tija minna middake wõlgu ollewat, sest meil olli nida leppitu, et Peter Põdder minnole üts paar sapid selle eest ilma teeb, et temma suwwel ennamb ellajid, kui leppitu, wõib piddada; selle wasta om minnol agga renti 50 rubla Peter Põdder käest sada. Korteri olle minna Peter Põddrale nida andnu, kui meil leppitu olli.
Päle selle nõwwa minna Peter Põdder käest selle 50 rubla eest protsenti middas temma minnol 23. Aprillil 1877 ärra piddi masma. Nida nõwwa minna ka selle eest tassumist, kui Peter Põdder minno käest sapaste eest nõud, et temmal eddimetsel aastal 1 lehm, 10 lammast ja 7 zikka, tõisel aastal 1 lehm ja 5 zikka nink 3 aastal 1 lehm, 6 lammast ja 1 zigga ennamb piddas kui meil leppitu olli.
Päle leppingu om minnol egga aasta 1/4 wakkaalla kartohwli maad antu, nida ka üts kolmandik linna seemnid külwetu, eddimetsel aastal. Nida om ka ütte wõtme eest, mis Peter Põdder ärra kaotanu, minnol sada."
Peter Põdder kostis, et temmal, eddimetsel aastal 1 lehm ja 1 zigga, 2 aastal 1 lehm ja 1 zigga 7 pojaga nink 3 aastal 1 lehm, 3 wonakest ja 1 zigga ennamb olnu kui ülle talwe piddada leppitu olli, agga se ollewat temmal Rätsepaga leppitu. Kartohwlimaa ollewat temmal leppitu, ent linnamaa meel hääs antu. Wõtti ollewat sinna jänu."
Tunnistaja Märt Kraw (Kreeka usko), Peter Põdder naise welli, andse nidate tunnistust: "Minna olli sel kõrral man, kui Karl Rätsep ja Peter Põdder wahhel kõrtsirentmisse ülle lepping sai tettus, kelle sean ka ette tulli, et kõrts ja keldre päline Peter Põdder perralt piddas jäma, ennegi eddekõrtsin wõise Karl Rätsep ütten nukkan ellada nink olli sis ka Rätsepa lubba, et Peter Põdder suwwel ka ennamb ellajid kui talwel wõise piddada. Kartohwlid wõise Põdder paar wakka mahha tetta."
Otsus.
Karl Rätsep peab ne 1 Rbl. 30 Kop., middas temma ennamb wälja sanu kui temmal Peter Põdder käest renti sada olli, Peter Põddrale masma nida ka 30 puuda hainu eest, mis lammaste üllespiddamisses arwatu, 10 rubla 50 kop., üttekokko 11 rubla 80 kop., 2 näddala aja sissen, ent ne üts paar sapid omma linnamaa wasta tassa arwatu, nink keik ne muu kaibusse üttelt kui ka teiselt poolt omma tühjas arwatu (mõistetu).
Suremba kohton käumisse sädus om neile kohton käujatele ette loetus sanu.
Karl Rätsepale om sel 22. Junil s.a. Appellation täht wälja antus sanu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Jaan Treumuth XXX
" Werdi Leinus XXX
" Juk Hansi XXX
" Andrus Püwwi XXX
