Kohto ette tulli Kusta Galning ja temma naene Orrajalt ja kaibas naene et minno mees olli Merre peal ja meie lasksime ühhes Peter Pussiga puud Lemme jõggi moda mahha, Puss laskis ees, ja nuid on 33 süld puud kaddunud.
Kohhus laskis Peter Bussi sisse tulla, ja kulas temmalt sedda laskmist jarrele, mis peale temma wastas, et minnol 99 sülda, Mats Jurgenssil 81½ sülda ja Jaan Kalmetil 96 sülda puid kaks wersta maad joe äärt möda Merre kaldast üllewal sulda lautud ja lasksime need nuid uhhes kõik seltsis jõggi moda wega alla, meie selts laskis kõige ees, Jaan Kalmet laskis meie tagga järrele ja sedda möda Kusta Galning naene ühhe jao, siis Laiksari mees Mats Joost, ja siis jälle Kalningi naene agga Kalningi puud ei olnud mitte Metsast wälja weddamisse ajal sülda lautud, waid muido ritas mitmes kõrgusses, ja nendasamma ka pikkusses sülla arro temmal joe äres ei olnud, kui need puud nüid Merre äre said, siis laddusime omma selts puud joe kalda rita, seal ei sanud meie sülla arro, agga Kalning laddus omma puud keskpaika jõgge kust wessi läbbi käis; agga kahhe naddali pärrast tulli torm ja lautas minno ridad merre poolt otsast mahha lassusse, ja Kalningi naene wedda need puud Hio meestega need puud omma pude sekka, minnol ollid kõik metsas punnase kridega puud märgitud ja sure metsa puud, okassed ja leppad; agga temmal olli teist seltsi mets, ja need leidsin nüid temma pude seast ja keelsin tedda wäddamast
Tunnistaja Mihhel Menne ütleb et nende puud ollid teine teisal; ja torm ajas neid seggaminne ja parrast kui need lautud ollid siis arwasid kohtomhhed et Kalningil olnud 18 sülda.
Tunnista Peet Dreimann ütleb et laskmisse ajal minna ollin seal; agga kui laijale ollid sis ei olnud minna seal; agga kui paljo kaddunud sedda minna ei woi teada. -
Tunnistaja Andres Kalmet ütleb et laskmisse jures minna ei olnud; agga walja wõtsin ja laddusin agga sülla kõrgust ei olnud, sagimisse jures ei olnud agga kuulsin et Kalningil 16½ sulda on olnud agga kellel ennam kaddunt sedda minna ei tea.
Tunnistaja Mats Kohw ütleb et joes wotsin wälja agga korjamisse jures ei olnud, ja sagisin ½ sülda wähhem kui 10 kupitsid.
Tunnistaja Rõõt Kohw ütleb et walja wõtsin agga kui paljo neid rida otsadest kaddonud sedda minna ei tea.
Tunnistaja Peter Dreimann ütleb et laskmisse jures minna ei olnud; agga Peter Grant kui neid puid waatmas käis, siis näggin et Kalningi naene korjas Idlastega puid, ja wottis need jämmedamaid, kui temma ritas olli; agga pikemad jattis järrele, ja nende rida otsade jurest mis wasto merd olli ennam kaddund.
Tunnista Peter Grant ütleb et minna muud ei tea kui et keisin neid watamas, ja näggin et laijali ollid ja Kalningi naene neid korjas. -
Tunnista Mihhel Busch ütleb et jõe äre weddasin 99 sülda, ja laskmisse jures ollin agga walja wõtmesse wimast otsa minna ei tea, ja laddumisse ajal laksid tõkkest nattukenne seggaminne tormi läbbi ja ollid sure metsa puud kassed ja leppad.
Tunnistaja Jaan Kalmet ütleb et laskmissen jures ollin Pussil, olli, 91 ollid minnul, laddumisse jures ollin, läksid laijale, ja said jalle korjatud, mets olli keskminne, ja ollid ka monned mis neljaks lõhhutud,
Tunnista Mats Jurgens ütleb et laskmesse jures ollin läks suggo Merre agga saime jälle kätte ja jäi weel muist sisse kas süld wõi rohkem, läksid nattukenne möda kallast põhja pole 81½ sulda olli ja 71 sülda sain kätte, 10 kupitsid on mul kaddund ja laksin Kalningi naest kutsuma agga temma ei tulnud, waid ütles et Pusch on minno männa puud Merre ärast arra warrastanud.
Kohto mees Johan Toint andis sedda tunnistust et Kalning 123 sülda ütles: agga kui moetetud said siis sai 164 sulda, ja Kalningil olli 17½ sülda ülles lautud ja ütlesin lasse need puud seista, mis peale Kalningi naene wastas, minna teen omma tüüd eddasi, ja käskisin nikaua laska seista, kui need kolm perremeest ka tullewad, ja Mihhel Menne wastab et Kalningi perrenaene ajab kuiso nipaljo temmal ei olle seggamine läinud
Tunnistaja Peet Dreimann ütleb et Kalningi puud on Kembi Jani pudega seggaminne olnud, naene ütleb et 1 süld on olnud, agga Kembi Jaan räkinud minna jattan tühha jarrele ja arwanud 3 sülda ollewad
Et need tunnistussed nüid mitte selgeste ei tea, kus need puud on janud, ja nende puuperremeestest teise puud omma ossaks on sanud,
Sest moistis kohhus nende kaebdust tühjaks; agga se Kalningi perrenaene maksab selle eest 3 Rubl trahwi et ülle kohto kelo need puid on weddanud, ja mitte nikaua ei olle otanud, kui kohhus olleks selletanud
Kohto ette tulli Kusta Galning ja temma naene Orrajalt ja kaibas naene et minno mees olli Merre peal ja meie lasksime ühhes Peter Pussiga puud Lemme jõggi moda mahha, Puss laskis ees, ja nuid on 33 süld puud kaddunud.
Kohhus laskis Peter Bussi sisse tulla, ja kulas temmalt sedda laskmist jarrele, mis peale temma wastas, et minnol 99 sülda, Mats Jurgenssil 81½ sülda ja Jaan Kalmetil 96 sülda puid kaks wersta maad joe äärt möda Merre kaldast üllewal sulda lautud ja lasksime need nuid uhhes kõik seltsis jõggi moda wega alla, meie selts laskis kõige ees, Jaan Kalmet laskis meie tagga järrele ja sedda möda Kusta Galning naene ühhe jao, siis Laiksari mees Mats Joost, ja siis jälle Kalningi naene agga Kalningi puud ei olnud mitte Metsast wälja weddamisse ajal sülda lautud, waid muido ritas mitmes kõrgusses, ja nendasamma ka pikkusses sülla arro temmal joe äres ei olnud, kui need puud nüid Merre äre said, siis laddusime omma selts puud joe kalda rita, seal ei sanud meie sülla arro, agga Kalning laddus omma puud keskpaika jõgge kust wessi läbbi käis; agga kahhe naddali pärrast tulli torm ja lautas minno ridad merre poolt otsast mahha lassusse, ja Kalningi naene wedda need puud Hio meestega need puud omma pude sekka, minnol ollid kõik metsas punnase kridega puud märgitud ja sure metsa puud, okassed ja leppad; agga temmal olli teist seltsi mets, ja need leidsin nüid temma pude seast ja keelsin tedda wäddamast
Tunnistaja Mihhel Menne ütleb et nende puud ollid teine teisal; ja torm ajas neid seggaminne ja parrast kui need lautud ollid siis arwasid kohtomhhed et Kalningil olnud 18 sülda.
Tunnista Peet Dreimann ütleb et laskmisse ajal minna ollin seal; agga kui laijale ollid sis ei olnud minna seal; agga kui paljo kaddunud sedda minna ei woi teada. -
Tunnistaja Andres Kalmet ütleb et laskmisse jures minna ei olnud; agga walja wõtsin ja laddusin agga sülla kõrgust ei olnud, sagimisse jures ei olnud agga kuulsin et Kalningil 16½ sulda on olnud agga kellel ennam kaddunt sedda minna ei tea.
Tunnistaja Mats Kohw ütleb et joes wotsin wälja agga korjamisse jures ei olnud, ja sagisin ½ sülda wähhem kui 10 kupitsid.
Tunnistaja Rõõt Kohw ütleb et walja wõtsin agga kui paljo neid rida otsadest kaddonud sedda minna ei tea.
Tunnistaja Peter Dreimann ütleb et laskmisse jures minna ei olnud; agga Peter Grant kui neid puid waatmas käis, siis näggin et Kalningi naene korjas Idlastega puid, ja wottis need jämmedamaid, kui temma ritas olli; agga pikemad jattis järrele, ja nende rida otsade jurest mis wasto merd olli ennam kaddund.
Tunnista Peter Grant ütleb et minna muud ei tea kui et keisin neid watamas, ja näggin et laijali ollid ja Kalningi naene neid korjas. -
Tunnista Mihhel Busch ütleb et jõe äre weddasin 99 sülda, ja laskmisse jures ollin agga walja wõtmesse wimast otsa minna ei tea, ja laddumisse ajal laksid tõkkest nattukenne seggaminne tormi läbbi ja ollid sure metsa puud kassed ja leppad.
Tunnistaja Jaan Kalmet ütleb et laskmissen jures ollin Pussil, olli, 91 ollid minnul, laddumisse jures ollin, läksid laijale, ja said jalle korjatud, mets olli keskminne, ja ollid ka monned mis neljaks lõhhutud,
Tunnista Mats Jurgens ütleb et laskmesse jures ollin läks suggo Merre agga saime jälle kätte ja jäi weel muist sisse kas süld wõi rohkem, läksid nattukenne möda kallast põhja pole 81½ sulda olli ja 71 sülda sain kätte, 10 kupitsid on mul kaddund ja laksin Kalningi naest kutsuma agga temma ei tulnud, waid ütles et Pusch on minno männa puud Merre ärast arra warrastanud.
Kohto mees Johan Toint andis sedda tunnistust et Kalning 123 sülda ütles: agga kui moetetud said siis sai 164 sulda, ja Kalningil olli 17½ sülda ülles lautud ja ütlesin lasse need puud seista, mis peale Kalningi naene wastas, minna teen omma tüüd eddasi, ja käskisin nikaua laska seista, kui need kolm perremeest ka tullewad, ja Mihhel Menne wastab et Kalningi perrenaene ajab kuiso nipaljo temmal ei olle seggamine läinud
Tunnistaja Peet Dreimann ütleb et Kalningi puud on Kembi Jani pudega seggaminne olnud, naene ütleb et 1 süld on olnud, agga Kembi Jaan räkinud minna jattan tühha jarrele ja arwanud 3 sülda ollewad
Et need tunnistussed nüid mitte selgeste ei tea, kus need puud on janud, ja nende puuperremeestest teise puud omma ossaks on sanud,
Sest moistis kohhus nende kaebdust tühjaks; agga se Kalningi perrenaene maksab selle eest 3 Rubl trahwi et ülle kohto kelo need puid on weddanud, ja mitte nikaua ei olle otanud, kui kohhus olleks selletanud
