Üks tuhat üheksasada wiieteistkümnemal aastal, kuueteistkümnemal jõulu kuu päewal ilmus Lümmada walla kohtusse Lümmada walla Koowi küla talumees Peeter Laasi poeg Hawik ja palus järgmist testamenti kohtu akti raamatusse sissekirjutada, nimelt: Mina, Peeter Laasi poeg Hawik, pärandan kõik oma waranduse, mis minul minu surma korral olemas on, selle hulkas ka 3/4 mõttelist osa Karala kroonu mõisa järele olewast "Koowi" No 32 talukohast ühesugustes osades oma lastele August, Ella-Elise ja Joselwine Hawikutele, kuna kuni nende täieealiseks saamiseni pärandataw warandus minu naise Miina Hawiku walitsuse all seisab.
P. Hawik <allkiri>
1915 a. 16 jõulu kuu päewal Lümmada wallakohus tunnistab, et see testament on kirjutatud kohtule tuntud Peeter Laasi p. Hawiku etteütlemise järele ja et Hawik terwe mõistusega oli ning testamendile, peale selle ettelugemist, oma käega alla kirjutas.
Eesistuja A. Õige <allkiri>
Kirjutaja Tarkpea <allkiri>
Üks tuhat üheksasada wiieteistkümnemal aastal, kuueteistkümnemal jõulu kuu päewal ilmus Lümmada walla kohtusse Lümmada walla Koowi küla talumees Peeter Laasi poeg Hawik ja palus järgmist testamenti kohtu akti raamatusse sissekirjutada, nimelt: Mina, Peeter Laasi poeg Hawik, pärandan kõik oma waranduse, mis minul minu surma korral olemas on, selle hulkas ka 3/4 mõttelist osa Karala kroonu mõisa järele olewast "Koowi" No 32 talukohast ühesugustes osades oma lastele August, Ella-Elise ja Joselwine Hawikutele, kuna kuni nende täieealiseks saamiseni pärandataw warandus minu naise Miina Hawiku walitsuse all seisab.
P. Hawik <allkiri>
1915 a. 16 jõulu kuu päewal Lümmada wallakohus tunnistab, et see testament on kirjutatud kohtule tuntud Peeter Laasi p. Hawiku etteütlemise järele ja et Hawik terwe mõistusega oli ning testamendile, peale selle ettelugemist, oma käega alla kirjutas.
Eesistuja A. Õige <allkiri>
Kirjutaja Tarkpea <allkiri>
