PROTOKOLL

Häädemeeste: Protokolliraamat (1879-1885)

LeidandmedEAA.4700.1.4
Kaader
58
Daatum08.06.1882
Protokolli numberII / 46
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihhel Krehl Peakohtumees
Jaan Lorentz Kohtumees
Hans Koks Kohtumees
R. Treiberg Kirjutaja

Kohto ette tulli Rusa Hans Strandberg ja kaibas et Jaan Drükmann tahtis minno ajast Roikad ommaks tehha, minna tahtsin sest ajast pikkemad roikat ärra wõtta, ja wahhemad assemele panna, agga Drukmann tahtis sealt muist ommaks tehha, ja mind weel kaks korda lõi.

Kohhus kulas sedda kaibdust Jaan Drükmanni kaest järrele, mis peale temma wastas et tahtsin need ärra wõtta mis omma käega ollen pannud ja mitte sedda Hans Strandbergi ei olle lönud waid lükkasin tedda sealt eest ärra.

Kohhus laskis Ewa Dreimanni kes enne seal Drükmanni majas perrenaene olli, sisse tulla ja kulas temmalt sedda kaibdust jarrele, mis peale temma wastas et se Rusa aid on; agga et minna jubba 7 aastad sealt majast arra ollen, sest ei woi minna mitte teada, kelle need roikad on

Kohhus laskis tunnistaja Addo Wellmanni sisse tulla, ja kulas temmalt sedda tülli järrele, mis peale temma wastas et Rusa lõhkus seal aida, ja Drükmann läks jure ja küssis mis sinna siin teed, ja kas sinna minno roikat ka ärra wõttad, ja laksid seal jures üsna tüllisse, üks ütles walla sant, teine jälle Jõepra hulgus ja Drükmann lükkas kaks korda wanna Rusat ja kolm roigast ollid seal maas mis Drükmann ommaks teggi, agga teisi ei keelnud tedda se Drükmann mitte wimast.

Teiseks kaebas wanna Hans Strandberg et Drukmani kannad minno kaapsa taimeid ülles kapinud mis kohtomehhed Jaan Lorentz ja Behren Siiman ülle watanud, neist nouan 3 Rubl ja sedda aja kahjo, ja aja wiitmist et minno töö seissis 25 Rubl

Kohhus arwas sedda asja jarrele.

Ja moistis sedda aja kahjo tühjaks, sest et Drükmann mitte tedda ei keelnud neid roikid wimast, agga nende taimede kahjo, peab Drükmann 1 Rubl kahjo tassumisseks maksma.

Kohto ette tulli Rusa Hans Strandberg ja kaibas et Jaan Drükmann tahtis minno ajast Roikad ommaks tehha, minna tahtsin sest ajast pikkemad roikat ärra wõtta, ja wahhemad assemele panna, agga Drukmann tahtis sealt muist ommaks tehha, ja mind weel kaks korda lõi.

Kohhus kulas sedda kaibdust Jaan Drükmanni kaest järrele, mis peale temma wastas et tahtsin need ärra wõtta mis omma käega ollen pannud ja mitte sedda Hans Strandbergi ei olle lönud waid lükkasin tedda sealt eest ärra.

Kohhus laskis Ewa Dreimanni kes enne seal Drükmanni majas perrenaene olli, sisse tulla ja kulas temmalt sedda kaibdust jarrele, mis peale temma wastas et se Rusa aid on; agga et minna jubba 7 aastad sealt majast arra ollen, sest ei woi minna mitte teada, kelle need roikad on

Kohhus laskis tunnistaja Addo Wellmanni sisse tulla, ja kulas temmalt sedda tülli järrele, mis peale temma wastas et Rusa lõhkus seal aida, ja Drükmann läks jure ja küssis mis sinna siin teed, ja kas sinna minno roikat ka ärra wõttad, ja laksid seal jures üsna tüllisse, üks ütles walla sant, teine jälle Jõepra hulgus ja Drükmann lükkas kaks korda wanna Rusat ja kolm roigast ollid seal maas mis Drükmann ommaks teggi, agga teisi ei keelnud tedda se Drükmann mitte wimast.

Teiseks kaebas wanna Hans Strandberg et Drukmani kannad minno kaapsa taimeid ülles kapinud mis kohtomehhed Jaan Lorentz ja Behren Siiman ülle watanud, neist nouan 3 Rubl ja sedda aja kahjo, ja aja wiitmist et minno töö seissis 25 Rubl

Kohhus arwas sedda asja jarrele.

Ja moistis sedda aja kahjo tühjaks, sest et Drükmann mitte tedda ei keelnud neid roikid wimast, agga nende taimede kahjo, peab Drükmann 1 Rubl kahjo tassumisseks maksma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS