Üks tuhat üheksasada kuueteistkümnemal aastal, neljateistkümnemal jõulu kuu päewal ilmus Lümmada wallakohtu Lümmada walla Leedri küla talunaisterahwas Liisu Jaani t. Lustlik ja palus järgmist testamenti kohtu akti raamatusse sissekirjutada: Mina pärandan kõik minu surma korral minu päralt olewa waranduse selle hulkas ka ühe kaheksandiku (1/8) Peedu No 52 talukohast Lümmada kroonu mõisa järele oma õe pojale Aleksander Miina poja Lustlikule, mille eest Aleksander Lustlik kohustatud on mind kuni surmani ausal kombel ülewel pidama ja pärast surma matma. - ja üle pea kui oma lihase ema eest minu eest hoolt kandma.

Liisu Lustlik kirja ei oska, tema palwe peale kirjutas alla: Miina Laht <allkiri>

1916 a. 14. jõulu kp. Lümmada wallakohus tunnistab, et see testament on kirjutud kohtule tuntud Liisu Lustlik etteütlemise ja soowi järele, et Liisu Lustlik testamendi tegemisel terwe mõistusega oli ja et Lustliku palwe peale testamendile peale selle Lustlikule ettelugemist kohtule tuntud Mina laht

Eesistuja A. Õige <allkiri>

Kirjutaja Tarkpea <allkiri>